Eesti õpetajate palgavaidlus liigub 2027. aasta alammäära suunas

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Õpetajate palgavaidlus 2027

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Dan Blystone

03.06.2026

Eesti õpetajate palgavaidlus liigub 2027. aasta alammäära suunas — Õpetajate palgapinge kasvab

Eesti õpetajate palgaläbirääkimised jätkuvad pärast seda, kui sügiseks taotletud alammäära tõus 2100 euroni jäi rahapuuduse tõttu kokkuleppeta. Nüüd taotleb Eesti Haridustöötajate liit järgmise aasta palga alammääraks 2300 eurot, samal ajal kui minister plaanib küsida valitsuselt 14-protsendilist palgatõusu.

Tipphetked

Eesti Haridustöötajate liit taotleb 2025. aastaks õpetajate palga alammääraks 2300 eurot, ületades varasema sügise ettepaneku 2100 eurot.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas küsib valitsuselt 14-protsendilist palgatõusu, mis annaks alammääraks 2246 eurot ja nõuab umbes 90 miljonit eurot lisarahastust.
Palgavaidlus teravdab survet kohalikele omavalitsustele, kuna rahastusküsimused ja erinevad ettepanekud hoiavad õpetajate järgmist aastat ebakindluses.

Palgataotlused ja riigi rahastusplaan

Delfi Eesti teatel tulid Eesti Haridustöötajate liidu esindajad tänasel kohtumisel välja ettepanekuga kehtestada järgmise aasta õpetajate palga alammääraks 2300 eurot.

Varem soovis liit tõsta alammäära juba sügisest 2100 euroni, kuid haridus- ja teadusministeerium ütles toona, et eelarves selleks raha ei ole. Kokkulepet ei sündinud ka riikliku lepitaja menetluses.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et läheb valitsuselt õpetajatele küsima 14-protsendilist palgatõusu. Selle tulemusel kujuneks alammääraks 2246 eurot ning see eeldab ministri sõnul ligikaudu 90 miljoni euro suurust lisarahastust.

Mõju omavalitsustele ja haridussektorile

Sügisest tõusevad praeguse vaidluse järgi vaid riigikoolide õpetajate tasud, samal ajal kui omavalitsused ei ole õpetajate palgasooviga kaasa tulnud. See jätab surve kohalikele omavalitsustele, kes peavad oma koolivõrgu kulude ja töötasuootuste vahel tasakaalu leidma.

Erinevus ametiühingu soovitud 2300-eurose alammäära ja ministri pakutud 2246 euro vahel näitab, et palgavaidlus keskendub nüüd nii riigi lisarahastuse mahule kui ka sellele, kas omavalitsused on valmis õpetajate tasu tõstmiseks suuremat koormust kandma. Haridussektoris tähendab see jätkuvat ebakindlust järgmise aasta palgakokkuleppe ümber.

Meie varasem ülevaade Eesti keskmise brutopalga kasvust 2024. aasta I kvartalis käsitles, et keskmine palk tõusis 2 135 euroni ning palgakasv ületas prognoositud inflatsiooni, kuigi numbreid mõjutasid ka ajutised tegurid nagu tulumaksusüsteemi muudatustest tingitud maksete ajastamine. Samuti tõime välja maakondlikud erinevused palgatasemes (kõrgeim Harjumaal ja madalam mitmes muus maakonnas), mis mõjutavad tarbimist ja majandusaktiivsust piirkonniti.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?