Eesti presidendivaliku arutelus kerkivad esile kantslerite nimed

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Presidendivaliku arutelu ja kandidaadid

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Regulaatorid

Keskpangad

Viktoras Karapetjanc

12 tundi tagasi

Eesti presidendivaliku arutelus kerkivad esile kantslerite nimed — Presidendiks kantslerid?

Pärast president Alar Karise võidupüha kõnet käib Eesti poliitikas aktiivne arutelu selle üle, kes võiks saada järgmiseks riigipeaks. Koalitsioonierakondade sees on võimalike nimedena tõusnud esile õiguskantsler Ülle Madise, välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja võimaliku kolmanda variandina mõni suursaadik.

Tipphetked

Koalitsioonis arutatakse presidendikandidaatidena tugevalt Madise ja Vseviovi nimesid, kuid ametlikku kinnitust veel pole.
Reformierakonna ja Eesti 200 juhid on valmis toetama nii Madist kui ka Vseviovi, viidates laiemale koalitsioonisisesele toetusele.
Presidendi kandidaatidena eelistatakse erakondlike poliitikute asemel kõrgeid ametnike ja diplomaatilise taustaga isikuid, mis võib vähendada poliitilist vastandumist.

Kandidaatide ring koalitsioonis

Delfi Eesti teatel näitavad koalitsiooni poolelt tulnud sõnumid, et võimalike presidendikandidaatidena arutatakse praegu eeskätt Madise ja Vseviovi nime. Arutelu püsib siiski mitteametlik ning lõplikke valikuid ei ole avalikult kinnitatud.

Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak ütles neljapäeval, et erakond oleks valmis arutama nii Madise kui ka Vseviovi kandidatuuri. See viitab, et võimalike kandidaatide otsing on poliitiliste jõudude sees juba käimas, kuigi avalikkuse ette ei tooda veel kindlat eelistust.

Eesti 200 juht Kristina Kallas nimetas juba enne Karise otsust samuti võimalike kandidaatidena nii Madiset kui ka Vseviovi. See tugevdab muljet, et mõlemad nimed on koalitsiooniringkondades saanud laiemat toetust kui seni avalikult välja on öeldud.

Mõju järgmisele võimuvalemile

Presidendivalimiste arutelu peegeldab laiemalt seda, kuidas erakonnad püüavad leida kandidaati, kes oleks vastuvõetav mitmele poliitilisele poolele. Kuna presidendi valimine eeldab Eestis laiapõhjalist kokkulepet, võib varajane nimede testimine kujuneda oluliseks osaks koalitsiooni ja opositsiooni edasisest läbirääkimisruumist.

Senine arutelu viitab ka sellele, et fookus on liikunud erakondlike poliitikute asemel kõrgete ametnike ja diplomaatilise taustaga nimede poole. Selline suund võib vähendada poliitilist vastandumist, kuid jätab samal ajal lahtiseks, kas koalitsioon suudab ühe nime taha koonduda või jääb lauale ka seni nimetamata kolmas kandidaat.

Meie varasemas loos Alar Karise otsusest mitte kandideerida teiseks ametiajaks kirjutasime, et see samm lõpetas erakondade senise ooteaja ja pani parlamendijõud kiiresti uut võimalikku kandidaati otsima. Tõime esile, et Isamaa ja Keskerakond olid enne otsust Karist selgelt toetanud ning rõhutasid, et paralleelselt „plaan B-d“ ei otsita, samal ajal kui teistes erakondades polnud veel ühtset kandidaati kujunenud.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?