Riigikogu komisjon algatab ametnike jahtumisaja eelnõu huvide konflikti riskide piiramiseks

Riigikogu komisjon algatab ametnike jahtumisaja eelnõu huvide konflikti riskide piiramiseks
Ametnikele jahtumisaeg plaanis

Eestis kasvab tähelepanu tippametnike liikumisele avalikust sektorist erasektorisse, eriti riigikaitse ja suurte riigihangete valdkonnas. Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon algatab eelnõu, mis võimaldab seada ametist lahkunud ametiisikutele kuni ühe aasta pikkuse jahtumisaja.

Tipphetked

  • Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon algatab jahtumisaja eelnõu, et piirata tippametnike liikumisest erasektorisse tulenevaid huvide konflikti riske.
  • Jahtumisaja eelnõu lubab tööandjatel seada kuni ühe aasta pikkuse piirangu riigihangetega seotud tippametnike üleminekule viimase aasta jooksul oluliselt mõjutatud ettevõtetesse.
  • Eelnõu fookus on vähendada siseteavest ja kontaktidest tingitud ebaausa konkurentsi ning tugevdada usaldust riigihangete ja avalike otsuste erapooletuse vastu, mõjutades eriti riigikaitseturgu.

Jahtumisaja eelnõu sisu ja põhjendus

Delfi Eesti teatel ütles Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart, et muudatuse eesmärk on maandada nn pöörduste efektiga kaasnevaid riske. Tema sõnul on komisjon käsitlenud tippametnike liikumist erasektorisse korduvalt ning Kaitsepolitseiamet on toonud selle oma tänavuses aastaraamatus esile mitme valdkonna märkimisväärse riskina.

Kaitsepolitseiameti hinnangul võivad Eesti riigi väiksuse tõttu otsustaja ja ettevõtja olla tihedalt seotud. Ameti sõnul oleks seetõttu vaja sadade miljoniteni küündivate riigihangetega seotud ametnikele rakendada ametist lahkudes mahajahtumise aega, et vähendada olukordi, kus eelmisel töökohal saadud info ja kontaktid mõjutavad järgmises rollis tehtavaid otsuseid.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul hindab eelnõu järgi edaspidi tööandja ametiisiku pädevusest ja ülesannetest tulenevaid riske ning saab vajadusel seada piirangu kuni üheks aastaks minna tööle tööandja juurde, kelle tegevust on ametnik viimase aasta jooksul märkimisväärselt mõjutanud. Tema sõnul ei sisalda eelnõu keeldu valdkonnas edasi tegutseda ning asutustele antakse kaalutlusruum määrata, kellele ja kui pikalt jahtumisperiood kehtib.

Mõju riigikaitse sektorile ja avalikule usaldusele

Komisjoni esimehe sõnul on viimastel aastatel näiteks 20 riigikaitse tipptegijat liikunud avalikust sektorist erasektorisse ning see on tekitanud vastakaid hinnanguid. Probleemseks peab ta olukorda, kus inimesed asuvad tööle ettevõttesse või valdkonda, mille suhtes nad alles hiljuti tegid riigiametnikuna hanke- või muid otsuseid.

Lisariski näeb ta ka juhtudes, kus ettevõtjad taotlevad riigikaitseks mõeldud toodete arendamiseks riigi toetust oma endistelt kolleegidelt. Tema sõnul võib erasektorisse suunduvatel ametnikel olla siseteave ja võrgustik, mis tekitab ebaausa konkurentsi ning suurendab maksumaksja raha väärkasutamise ohtu.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei ole eelnõu eesmärk piirata ametnike liikumist avaliku ja erasektori vahel. Eesmärk on tema sõnul vähendada võimalikke huvide konflikte ning tugevdada usaldust riigihangete ja avalike otsuste erapooletuse vastu.

Meie varasemas loos käsitlesime eelnõu, millega muudetakse pärast Ottawa konventsioonist lahkumist Eesti õigusraamistikku, et tühistada jalaväemiinide veo ja nendega seotud teenuste senine keeld. Selgitasime, et muudatuse eesmärk on suurendada kaitseplaneerimise paindlikkust ja toetada piirkondlikku logistikakoostööd, sh võimalikke transiite Läänemere riikidesse. See taust aitab mõista, miks riigikaitse valdkonnas otsitakse üha enam tasakaalu operatiivsete vajaduste ja riskide maandamise vahel.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele