Eesti presidendivalimised saavad uue pöörde, Karis loobub teisest ametiajast
Eesti presidendivalimiste ettevalmistus liigub uude etappi, sest president Alar Karis teatab, et ta ei kandideeri teiseks ametiajaks. Otsus lõpetab erakondade ooteaja ja sunnib parlamendijõude nüüd otsima uut kandidaati järgmisteks sammudeks.
Tipphetked
- President Alar Karis teatas võidupühakõnes, et ei taotle teist ametiaega, muutes oluliselt Eesti presidendivalimiste lähtepositsioone.
- Isamaa ja Keskerakond olid seni väljendanud tugevat toetust Karisele, kuid nüüd peavad kõik parlamendierakonnad hakkama otsima uut kandidaat.
- Karisest loobumine kiirendab Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide siseseid arutelusid, kuna neil polnud seni selget presidendikandidaati välja kujunenud.
Otsus muudab valimiste lähtepositsiooni
Delfi Eesti teatel ütleb Karis võidupühakõnes, et soovib riigipeana viimast korda head võidupüha, andes sellega teada, et ta ei taotle uut ametiaega. Karis oli lubanud jaanipäeva paiku avalikustada, kas ta soovib presidendina jätkata, ning tema vastust ootasid enne oma järgmisi samme mitmed parlamendierakonnad.Enne otsust oli kõige selgema toetuse Karisele andnud Isamaa. Erakonna esimees Urmas Reinsalu kinnitas, et Isamaa on valmis teda toetama nii riigikogus kui vajaduse korral ka valimiskogus. Reinsalu ütles nädalavahetusel, et mõistlik on oodata ära Karise seisukoht, ning lisas, et erakond ei tegele ühegi varuplaaniga.
Ka Keskerakond püsis samal seisukohal. Erakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et Keskerakonna toetus kuulub Karisele ning paralleelselt teisi kandidaate ei otsita, sest presidendivalimiste puhul ei peaks tema sõnul olema plaani A ja plaani B.
Erakonnad peavad nüüd otsima uue kandidaadi
Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ei olnud Karise suhtes lõplikku otsust langetanud, kuid ka nemad ootasid enne edasisi samme presidendi valikut. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul ei olnud erakonna sõelale seni jäänud üht selget kandidaati.Peaminister Kristen Michal ütles märtsis, et Reformierakonna taha Karise tagasivalimine ei jää, kuid mais nimetas ta ühe võimaliku kandidaadina ka endist presidenti Kersti Kaljulaidi. See viitab, et erakonnas on juba kaalutud ka teisi võimalusi.
SDE esimees Lauri Läänemets ütles enne Karise otsust, et esmalt tuleb mõista, millisel kandidaadil võiks riigikogus üldse olla võimalus valituks osutuda. Ta lisas, et sotsiaaldemokraatide ridades on vähemalt kaks inimest, kes oleksid Eestile väga head presidendid, mis tähendab, et Karise loobumine võib nüüd kiirendada erakondadevahelisi läbirääkimisi.
Meie varasemas loos Eesti presidendivalimiste ettevalmistusest kirjutasime, et mitu parlamendierakonda ootas Alar Karise otsust võimaliku teise ametiaja kohta. Tõime esile, et Isamaa ja Keskerakond kinnitasid sel ajal oma toetust Karisele ning rõhutasid, et paralleelselt varukandidaati ei otsita ja „plaan B“ puudub.
Viimased Estonia uudised
- Forex
- Crypto