Riigikogu kohtureformi eelnõu edenemine satub häälte nappuse tõttu surve alla

Riigikogu kohtureformi eelnõu edenemine satub häälte nappuse tõttu surve alla
Kohtureform surve all

Koalitsiooni napp enamus seab riigikogus surve alla kohtumenetluse kiirendamise eelnõu järgmise etapi. Kahe Reformierakonna saadiku võimalik vastuhääl tähendab, et teise lugemise lõpetamiseks ja eelnõu kolmandale lugemisele saatmiseks jääb toetusest puudu.

Tipphetked

  • Reformierakonna saadikud Maris Lauri ja Mart Võrklaev plaanivad hääletada vastu kohtureformi eelnõu teise lugemise lõpetamisele, ohustades selle edenemist.
  • Koalitsioonil on ilma Lauri ja Võrklaevata vaid 50 häält, kuid eelnõu edasiliikumiseks on vaja 51 häält, mis tõstab riski reformi takerdumiseks.
  • Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg alustas läbirääkimisi opositsiooniga, nii et eelnõu sõltub nüüd vähemalt osaliselt koalitsioonivälisest toetusest.

Häälte aritmeetika ja eelnõu seis

Delfi Eesti teatel kuuleb riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg reede õhtul, et Reformierakonna saadikud Maris Lauri ja Mart Võrklaev kavatsevad hääletada vastu eelnõu „Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine)“ teise lugemise lõpetamisele ning selle kolmandale lugemisele saatmisele.

Kivibergi sõnul on koalitsioonil ilma Lauri ja Võrklaevata 50 häält, kuid eelnõu teise lugemise lõpetamine nõuab 51 häält. See muudab iga üksiku hääle määravaks ja tõstab riski, et kohtureform võib parlamendis takerduda.

Poliitiline mõju koalitsioonile

Kiviberg ütleb, et on alustanud läbirääkimisi opositsiooni saadikutega ning esimesed konsultatsioonid annavad ettevaatlikuks optimismiks põhjust. See viitab, et eelnõu edasiliikumine sõltub nüüd vähemalt osaliselt koalitsioonivälisest toetusest.

Olukord peegeldab riigikogu pingelist jõuvahekorda, kus menetluslikult oluline kohtureform võib edasi liikuda vaid siis, kui valitsusliit suudab leida puuduva hääle või saavutada kokkuleppe opositsiooniga. Õigussektori jaoks tähendab see jätkuvat ebakindlust reformi ajakava suhtes.

Meie varasemas loos Eesti riigieelarve läbipaistvuse probleemidest kirjutasime, et eelarve tegelik sisu jääb avalikkusele sageli raskesti hoomatavaks ning see nõrgendab kontrolli maksumaksja raha kasutamise üle. Tõime esile ka riigikontrolli hinnangu, et vaja on Soome eeskujul selgemat kulupõhist eelarvemudelit, et suurendada aruandekohustust ja taastada usaldust otsuste vastu.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele