Eesti kodulaenude euribori tõus suurendab sügisel survet pere-eelarvetele
Euroopa Keskpanga juunikuine intressitõus toob euribori taas fookusesse ajal, mil paljud Eesti pered valmistuvad sügise suuremateks püsikuludeks. Kuna suur osa kodulaenudest on seotud kuue kuu euriboriga, jõuab kuumakse muutus laenuvõtjate eelarvesse eri ajal, mõnel juba lähinädalatel, teisel alles talvel.
Tipphetked
- Kuue kuu euribori tõus mõjutab Eesti kodulaenu makseid hajutatult, sõltudes laenulepingute intresside uuendamise kuupäevadest.
- Sügisel kasvavad laenumaksed langevad kokku muude hooajaliste kulude suurenemisega, suurendades survet pere-eelarvetele.
- Pankade hinnangul määrab makseraskuste tekkimist lisaks euribori tasemele ka see, kui hästi pered oma rahavoogusid juhivad.
Kuue kuu euribori mõju jõuab peredeni eri ajal
Majandus Postimehe käsitluse järgi ei kajastu euribori kõikumine kodulaenude maksetes samal päeval, kui intressinäit uudistes muutub. Muutuse mõju sõltub sellest, millal konkreetse laenulepingu intress üle vaadatakse, mistõttu võib osa laenuvõtjaid näha kõrgemat kuumakset juba paari nädala pärast, samal ajal kui teistel lükkub mõju talvekuudesse.See ajastus muudab sügise pere-eelarvete jaoks tundlikuks perioodiks, sest suurem laenumakse võib lisanduda ajal, mil kasvavad ka muud hooajalised kulud. Seetõttu tasub kodumajapidamistel enne sügist hinnata, kui palju puhvreid igakuises eelarves on ja kui hästi on püsikulud ning muutuvad väljaminekud läbi arvestatud.
Mõju sõltub lisaks intressile ka kulude juhtimisest
Pankade senine kogemus näitab, et kuumakse kasv ei sõltu ainult euribori enda tasemest, vaid ka sellest, kui täpselt pere oma kulustruktuuri tunneb. Väike stressitest enne sügist aitab läbi mängida, kui suure maksetõusuga saadakse hakkama ilma, et see sunniks kiiresti kärpima igapäevaseid kulutusi või vähendama säästmist.Kodulaenuvõtjate jaoks tähendab see, et tähelepanu ei peaks olema ainult intressimäära liikumisel, vaid ka maksegraafiku uuendamise hetkel ja pere rahavoogude vastupidavusel. Eesti laenuturul, kus kuue kuu euribor on laialt kasutusel, kandub intressikeskkonna muutus kodumajapidamistesse hajutatult, kuid mõju sügisesele tarbimisele ja eelarveplaneerimisele võib olla siiski laiapõhjaline.
Meie varasemas loos Norstati pensioniuuringust kirjutasime, et 64% Eesti elanikest tunneb end pensionipõlve suhtes majanduslikult ebakindlalt ning pensioniks ei kogu üldse 27% tööealisest elanikkonnast. Eriti terav on ebakindlus madalama sissetulekuga inimeste, naiste ja 50–59-aastaste seas, mis rõhutab lisasäästmise ja investeerimise vajadust, et vähendada pikaajalist finantsriski.
Viimased ECB uudised
- Forex
- Crypto