Balti ettevõtete hinnaplaanides joonistub sel aastal välja selge erinevus, kus Leedu firmad valmistavad ette märksa ulatuslikumaid hinnatõuse kui Eesti ja Läti ettevõtted. Eesti ettevõtted jäävad samal ajal ettevaatlikumaks, sest peaaegu pooled plaanivad hinnad muutmata jätta.
Tipphetked
- Norstati uuringu kohaselt plaanib 37 protsenti Leedu ettevõtetest 2026. aastal enam kui 5-protsendilist hinnatõusu võrreldes 18 protsendiga Eestis ja 26 protsendiga Lätis.
- Kõigis Balti riikides nimetatakse peamiseks hinnatõusu põhjuseks üldist kulude kasvu, mille tõi välja 48 protsenti Leedu, 62 protsenti Läti ja 46 protsenti Eesti ettevõtetest.
- 2025. aastal oli Eesti majanduskasv 0,6 protsenti ja inflatsioon 4,8 protsenti, Leedus 2,9 protsenti ja 3,4 protsenti.
Uuringu tulemused ja hinnatõusu ulatus
Majandus Postimehe andmetel näitab Norstati värske uuring, et 37 protsenti Leedu ettevõtetest kavatseb sel aastal tõsta hindu enam kui 5 protsenti, samal ajal kui Lätis on selliste ettevõtete osakaal 26 protsenti ja Eestis 18 protsenti. Kuni 5-protsendilist hinnatõusu plaanib kõigis kolmes Balti riigis ligikaudu 13 protsenti ettevõtjatest.Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul eristuvad Eesti ettevõtted lõunanaabritest konservatiivsema hinnakujunduse poolest. Tema hinnangul peavad Eesti firmad arvestama rohkem klientide muutunud ootustega ega kanna kulude kasvu nii kiiresti hindadesse üle.
Uuringu järgi plaanib Eestis 48 protsenti ettevõtjatest jätta hinnataseme sel aastal samaks. Leedus on selliste ettevõtete osakaal 31 protsenti ja Lätis 42 protsenti.
Kulude surve ja mõju Balti ettevõtetele
Ettevõtjad nimetavad peamise hinnatõusu põhjusena üldist kulude kasvu. Leedus peab seda peamiseks põhjuseks 48 protsenti, Lätis 62 protsenti ja Eestis 46 protsenti vastanutest, teise olulise tegurina tuuakse välja tööjõukulude suurenemine.Tööjõukulude kasvu nimetab hinnatõusu põhjusena 23 protsenti Leedu, 12 protsenti Läti ja 19 protsenti Eesti ettevõtjatest. Savtšenko sõnul mõjutavad hinnakujundust lisaks kulusurvele ka riikide erinev majanduskeskkond ja maksupoliitika, mis kujundavad ettevõtete kuluprognoose ning toodete ja teenuste lõpphindu.
Ta märkis, et Leedu majanduskasv on olnud Balti riikidest kõige kiirem, samal ajal kui inflatsioon on seal madalaim, mistõttu on üldise kulude kasvu esiletõus hinnatõusu peamise põhjusena tähelepanuväärne. 2025. aastal oli Eesti majanduskasv 0,6 protsenti ja inflatsioon 4,8 protsenti, Leedus vastavalt 2,9 protsenti ja 3,4 protsenti.
Savtšenko lisas, et uuring ei viita ühtlasele hinnatõusule kõigis toote- ja teenuserühmades, sest ettevõtted kaaluvad hinnakujunduses ka kasumlikkust, klientide hinnatundlikkust ja üldist majanduskonjunktuuri. Eesti puhul plaanivad enam kui 5-protsendilist hinnatõusu eeskätt suured, üle 1 miljoni euro suuruse käibega tööstus- ja ehitusettevõtted.
Norstat viis uuringu Luminori tellimusel läbi 2026. aasta mais ning selles osales 750 kuni kümne töötajaga ettevõtte juhti ja finantsjuhti kõigist kolmest Balti riigist. Igast riigist, Eestist, Lätist ja Leedust, osales 250 vastajat.
Meie varasem ülevaade IMF-i majandusväljavaatest selgitas, et euroala kasv püsib järgmise kümnendi jooksul tagasihoidlik, samal ajal kui mitmed Euroopa väikeriigid võivad kasvada sellest märksa kiiremini. Artiklis käsitlesime, kuidas selline ebaühtlane kasvupilt asetab Eesti, teised Balti riigid ja Soome regionaalsesse võrdlusesse ning mõjutab investeeringute, tööhõive ja konkurentsivõime väljavaateid.
Viimased Pakistan uudised
- Forex
- Crypto