Euroopa Komisjon alustab Eesti suhtes nelja ELi direktiividega seotud rikkumismenetlust

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
ELi rikkumismenetlused Eesti suhtes

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Ciaran Ryan

3 tundi tagasi

Euroopa Komisjon alustab Eesti suhtes nelja ELi direktiividega seotud rikkumismenetlust — EL menetleb Eesti puudusi

Eesti seisab silmitsi uue õigusliku survega pärast seda, kui Euroopa Komisjon avab mitu menetlust ELi direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise puuduste tõttu. Menetlused hõlmavad keskkonnakuritegusid, tuletistehingute vastaspoole riski, võrdõigusasutuste nõudeid ja hoonete energiatõhusust ning annavad Eestile puuduste kõrvaldamiseks kaks kuud aega.

Tipphetked

Eesti vastu algatati neli rikkumismenetlust ELi direktiivide 2024/1203, 2024/2994, 2024/1499, 2024/1500 mittetäieliku ülevõtmise tõttu.
Keskkonnakuritegude direktiivi mittetäitmine on osa aastas 80–230 miljardi euro suurust kahju põhjustavast probleemist 23 liikmesriigis, sealhulgas Eestis.
Rikkumismenetlused suurendavad lühiajaliselt regulatiivset survet Eesti finantsriskide juhtimisele, võrdsuspoliitikale ja energiatõhususe nõuete rakendamisele.

Menetluste ulatus ja direktiivide sisu

Majandus Postimehe teatel, Euroopa Komisjon saadab Eestile ametlikud märgukirjad neljas eraldi rikkumismenetluses, mis puudutavad ELi direktiivide mittetäielikku ülevõtmist riiklikku õigusesse.

Eesti kuulub 23 liikmesriigi hulka, kes ei ole täielikult üle võtnud keskkonnakuritegude direktiivi (EL) 2024/1203. Komisjoni hinnangul on keskkonnakuritegevus maailmas suuruselt neljas organiseeritud kuritegevuse liik ning selle tekitatav kahju ulatub aastas 80 kuni 230 miljardi euroni.

Lisaks alustab komisjon menetlust Eesti ja veel 20 liikmesriigi suhtes direktiivi (EL) 2024/2994 tõttu, mis kehtestab ühtsed reeglid vastaspoole riski käsitlemiseks tuletistehingutes. Samuti puudutab menetlus Eestit ja veel 22 liikmesriiki võrdõigusasutusi käsitlevate direktiivide 2024/1499 ja 2024/1500 mittetäieliku ülevõtmise tõttu, mille eesmärk on tugevdada nende asutuste sõltumatust, ressursse ja volitusi diskrimineerimise vastu võitlemisel.

Eraldi algatab komisjon rikkumismenetluse kõigi 27 liikmesriigi suhtes uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 nõuete pärast. Selle direktiivi eesmärk on kiirendada hoonete renoveerimist, vähendada energiatarbimist ja toetada ELi kliimaeesmärkide saavutamist.

Mõju Eestile ja järgmised sammud

Komisjoni algatatud menetlused tähendavad, et Eesti peab nüüd lühikese tähtaja jooksul selgitama, kuidas direktiivide ülevõtmise puudused kõrvaldatakse. Liikmesriikidel on ametlikele märgukirjadele vastamiseks kaks kuud aega.

Kui komisjon ei pea vastuseid piisavaks või vajalikud muudatused viibivad, võib menetlus liikuda järgmisse etappi ning komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse. See suurendab regulatiivset survet nii õigusloomele kui ka valdkondadele, mida puudutavad finantsriskide juhtimine, võrdsuspoliitika, keskkonnakuritegude tõkestamine ja energiatõhususe nõuete rakendamine.

Meie varasemas loos kliimaseaduse eelnõu teise lugemise kohta kirjutasime, et Riigikogus jätkub terav vaidlus selle üle, kas kavandatav regulatsioon annab ettevõtetele selgema üleminekuraamistiku või tekitab majandusele lisakoormust. Esile tõusis Isamaa ettepanek nihutada seaduse jõustumine 2028. aasta algusesse ning poliitiline ebakindlus, sest võimalik valitsusvahetus võib eelnõu saatust oluliselt mõjutada.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?