Eesti toetab ELi pakendimääruse rakendatavaid korduvasutus- ja ringlusnõudeid
Euroopa Liidu uue pakendite ja pakendijäätmete määruse üle peetud läbirääkimistel kerkivad Eestis esile eeskätt korduvasutusnõuded ning nende praktiline rakendatavus. Eesti toetab jäätmete vähendamist, ringmajandust ja ühtseid reegleid, kuid rõhutab samal ajal, et nõuded peavad olema teaduspõhised, tehnoloogiliselt saavutatavad ja arvestama liikmesriikide eripärasid.
Tipphetked
- Eesti toetab Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määruse põhieesmärke, rõhutades, et uued kohustused peavad olema ettevõtjatele reaalselt täidetavad.
- Läbirääkimistel kaitseb Eesti seisukohta, et ringlussevõetud plasti eesmärgid peavad jääma tehnoloogiliselt saavutatavaks ning toiduohutust ei tohi ohustada.
- ELi pakendimäärus toob Eesti ettevõtetele vajaduse tasakaalustada keskkonnaeesmärgid, kulud ja praktiline rakendamine ühtsete turureeglite tingimustes.
Pakendimääruse läbirääkimiste peamised vaidluskohad
Postimeese teatel toetab Eesti Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määruse, PPWRi, põhieesmärke, kuid peab oluliseks, et uued kohustused oleksid ettevõtjatele ja liikmesriikidele reaalselt täidetavad.
Läbirääkimistel kaitseb Eesti seisukohta, et ringlussevõetud plasti eesmärgid peavad olema tehnoloogiliselt saavutatavad ning toiduohutus peab jääma esikohale. Enim vaidlusi tekitavad korduvasutusnõuded, mis puudutavad nii rakendamise ulatust kui ka praktilist mõju turuosalistele.
Seisukohad kujundatakse koostöös huvigruppidega ning need kinnitavad valitsus ja riigikogu. Kliimaministeeriumi pakendite valdkonna juhi Dagny Reppi sõnul toetab Eesti määruse põhieesmärke juba läbirääkimiste algusest peale.
Mõju Eesti ettevõtetele ja ringmajandusele
Eesti lähenemine näitab, et regulatsiooni toetatakse eeskätt siis, kui see aitab vähendada jäätmeid ja edendada ringmajandust ilma, et kahjustuks toiduohutus või seataks turule eesmärke, mida olemasolev tehnoloogia ei võimalda täita.Selline positsioon on oluline pakendisektori ja toidutööstuse jaoks, kuna uus ELi määrus kujundab edaspidi ühtseid reegleid kogu siseturul. Eesti jaoks tähendab see vajadust tasakaalustada keskkonnaeesmärgid, ettevõtete kulud ja praktiline rakendamine.
Meie varasemas loos Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustest kirjutasime, et Eestile saadeti ametlikud märgukirjad neljas valdkonnas, kuna mitme ELi direktiivi ülevõtmine riiklikku õigusesse oli puudulik. Lugu rõhutas, et Eestil on puuduste kõrvaldamiseks kaks kuud ning menetlused suurendavad lühiajaliselt regulatiivset survet, mõjutades nii õigusloomet kui ka ettevõtete jaoks olulisi nõuete täitmise riske.
Viimased Bank of Canada uudised
- Forex
- Crypto