Eesti ametiühingud alustavad miinimumpalga tõstmise läbirääkimisi

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Miinimumpalga läbirääkimised 2025

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Eugene Komchuk

11 tundi tagasi

Eesti ametiühingud alustavad miinimumpalga tõstmise läbirääkimisi — Miinimumpalga läbirääkimised algavad

Eestis algavad esmaspäeval järgmise aasta miinimumpalga läbirääkimised, mille keskmes on madalapalgaliste töötajate ostujõu kasvatamine. Arutelud lähtuvad 2023. aastal sõlmitud kokkuleppest, mille järgi peab miinimumpalk jõudma 50 protsendini riigi keskmisest brutopalgast.

Tipphetked

Ametiühingud alustasid läbirääkimisi miinimumpalga tõstmiseks sihiga siduda see 50 protsendiga keskmisest brutopalgast vastavalt 2023. aasta kokkuleppele.
Miinimumpalga tõusu eesmärk on parandada madala sissetulekuga töötajate ostujõudu ja tagada töötajatele suurem osa majandusarengust.
Läbirääkimiste lõpptulemused kujundavad 2025. aasta palgakorraldust ning mõjutavad otseselt nii tööjõukulusid kui ka tööturu alumist segmenti.

Miinimumpalga eesmärk ja läbirääkimiste alus

Delfi Eesti teatel seavad ametiühingud läbirääkimistel prioriteediks selle, et täiskohaga töötav inimene saaks oma palgaga väärikalt toime tulla.

Ametiühingute Keskliidu juhi Kaia Vase sõnul ei peaks iga päev tööl käiv inimene muretsema selle pärast, kas palgast jätkub toiduks, eluasemeks ja muudeks hädavajalikeks kulutusteks. Tema sõnul on Eesti miinimumpalga ostujõud üks Euroopa Liidu madalamaid ning ametiühingute ülesanne on seista selle eest, et ka madalaimat palka teenivad töötajad saaksid osa majanduse arengust.

Läbirääkimistel lähtuvad ametiühingud ja tööandjad 2023. aastal sõlmitud hea tahte kokkuleppest, mille eesmärk on tõsta miinimumpalk 50 protsendini keskmisest brutopalgast.

Mõju madalapalgalistele ja tööturule

Ametiühingute seatud siht viitab soovile kiirendada varasema kokkuleppe täitmist ajal, mil elamiskulud mõjutavad enim just madalama sissetulekuga töötajaid. Miinimumpalga tõus mõjutab otseselt ettevõtete tööjõukulusid, kuid samal ajal kujundab see ka palgaturu alumist otsa ja töötajate tarbimisvõimet.

Kui pooled kokkuleppele jõuavad, saab sellest oluline sisend järgmise aasta palgakorraldusse nii tööandjatele kui ka töötajatele. Läbirääkimiste tulemus näitab ühtlasi, kui kiiresti liigub Eesti 2023. aastal seatud eesmärgi poole siduda alampalk senisest tugevamalt keskmise palgaga.

Varem käsitlesime õpetajate töötasu alammäära tõstmise läbirääkimisi pärast üleriigilist hoiatusstreiki, kui valitsus kinnitas järgmiseks aastaks palgatõusu ja uus alammäär pidi kerkima 2030 euroni. Samas jäi see alla ametiühingu sihile tõsta õpetajate alammäär 2027. aastaks 2312 euroni ning vaidluse keskmes oli, kui tihedalt peaks alampalk olema seotud prognoositava keskmise palgaga.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?