Eesti palgakasv püsib stabiilne, energia- ja põllumajandussektor juhivad tõusu

Traders Union
Kõik uudised
Aktsiad
Eesti palgakasv ja sektorid

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Ciaran Ryan

02.06.2026

Eesti palgakasv püsib stabiilne, energia- ja põllumajandussektor juhivad tõusu — Stabiilne palgakasv Eestis

Eestis kasvab keskmine brutopalk 2026. aasta esimeses kvartalis 5–6% tempos ning üle 3000 euro ulatub see jätkuvalt kolmel tegevusalal. Mediaanpalk tõuseb 1753 euroni, samal ajal kui palgatöötajate arv väheneb aastaga 5000 inimese võrra.

Tipphetked

Eesti palgakasv püsib 2026. aasta esimeses kvartalis 5–6% vahemikus, kõige tugevam tõus Rapla- ja Järvamaal ning Harjumaal keskmine brutokuupalk 2405 eurot (+6,3%).
Energiasektori brutopalk kasvab aastaga 15,4% ja põllumajanduses 11,2%, samas kui töötlevas tööstuses on kasv 7,4% ja ehituses 6,5%.
Palgatöötajate arv vähenes aastaga 5000 võrra, suurim tööandja on töötlev tööstus 100 489 töötajaga ning mediaanpalk tõusis kuus protsenti 1753 euroni.

Palgatõusu tempo ja piirkondlik jaotus

Statistikaameti andmetel püsib palgakasv 2026. aasta esimeses kvartalis stabiilses 5–6% vahemikus. Aastases võrdluses saavad palgakasvust osa kõik maakonnad, enim Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jääb seitsme protsendi piiresse, samas kui Viljandi- ja Tartumaal piirdub tõus umbes viie protsendiga.

Kõrgeim brutokuupalk on jätkuvalt Harjumaal, kus see ulatub 2405 euroni ja kasvab aastaga 6,3%. Tartumaal on keskmine brutopalk 2129 eurot ning aastane kasv 5,3%, Tallinna näitaja kerkib aga 2538 euroni varasema 2384 euro pealt.

Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, sest see mõjutab eeskätt töötajate netosissetulekut. See tähendab, et avaldatud kasvunumbrid peegeldavad tööjõukulude ja brutotasu arengut, mitte maksupoliitika otsest mõju kättesaadavale palgale.

Sektorite palgatase ja mõju tööturule

Kõrgeim keskmine brutopalk on jätkuvalt info ja side tegevusalal, kus see ulatub 3821 euroni. Sellele järgnevad finants- ja kindlustustegevus 3608 euroga ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 3132 euroga.

Madalama keskmise palgaga paistavad endiselt silma majutus ja toitlustus 1337 euroga ning muud teenindavad tegevusalad 1389 euroga, kuid ka nendes valdkondades on näha ligi neljaprotsendilist kasvu. Aastases võrdluses kasvab palk kõige kiiremini energiasektoris, kus tõus ulatub 15,4%-ni, ning põllumajanduses, kus kasv on 11,2%.

Suurematest tegevusaladest kasvab brutopalk töötlevas tööstuses 7,4%, ehituses 6,5% ja kaubanduses 5,5%. Samal ajal on palgatöötajaid kokku 580 099, mis on 5000 võrra vähem kui aasta varem, ning suurim tööandja on jätkuvalt töötlev tööstus 100 489 töötajaga, millele järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, haridus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.

Mediaanpalk, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdne hulk töötajaid, on 2026. aasta esimeses kvartalis 1753 eurot. See on kuus protsenti kõrgem kui aasta varem ning liigub sama mustri järgi nagu keskmine brutokuupalk nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes.

Meie varasem ülevaade Eesti järgmisest ELi ühtekuuluvusrahastuse strateegiast selgitas, kuidas riik valmistub 2028–2034 eelarveperioodiks ja plaanib suunata investeeringud lihtsamalt hallatavatesse meetmetesse. Kirjutasime, et fookuses on piirkondlike lõhede vähendamine ning samal ajal ka suurem valmisolek julgeolekuolukorra muutusteks, sh idapiiri taristu ja püsivama kaitserahastuse vajadus.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?