Eesti Pank prognoosib majanduskasvu kiirenemist, hoiatab investeeringute ja riigivõla riskide eest

Traders Union
Kõik uudised
Keskpangad
Eesti Pank: kasv ja riskid

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Viktoras Karapetjanc

16.06.2026

Eesti Pank prognoosib majanduskasvu kiirenemist, hoiatab investeeringute ja riigivõla riskide eest — Kasv ja riskid Eestis

Eesti majandus kasvab tänavu keskpanga hinnangul peamiselt tugevama sisenõudluse toel, mida toetavad eraisikute ja valitsemissektori suuremad kulutused. Pikema aja kasvuväljavaade sõltub siiski sellest, kas ettevõtted suurendavad investeeringuid ja kas riigi rahandus püsib jätkusuutlikul kursil.

Tipphetked

Eesti Pank prognoosib 2024. aasta majanduskasvuks 2,4 protsenti, mille veduriteks on tugev eelarvestiimul ja sisenõudluse kasv.
Lähis-Ida sõda suurendab ebakindlust, tõstab mais inflatsiooni 3,7 protsendini ning piirab ekspordivõimalusi ja viib hinnatõusu 3,4 protsendini aastas.
Riigivõlg kasvab 2025. aastaks 10 miljardi euroni ja võib 2030. aastaks ületada 20 miljardi piiri, avaldades survet investeeringutele ja riigi rahastamisvõimele.

Majandusprognoos ja kasvu peamised vedurid

As reported by Eesti Pank, värske majandusprognoosi järgi ulatub tänavune majanduskasv 2,4 protsendini ning selle taga on eeskätt tugev eelarvestiimul ja sisenõudluse kasv. Keskpank märgib, et nn maksuküüru kaotamine vähendab üksikisiku tulumaksukoormust ja kiirendab keskmise netokuupalga reaalkasvu tänavu viimase 19 aasta kiireimale tasemele.

Samas pidurdab Lähis-Ida sõda majanduse elavnemist, sest suurendab ebakindlust, tekitab tarneprobleeme ning hoiab kõrgemal nii hinnad kui ka laenuintressid. Sarnane surve välisturgudel piirab ka Eesti ekspordivõimalusi, kuid eeldusel, et olukord piirkonnas lähiajal leeveneb, püsib majanduskasv järgmise kahe aasta jooksul 2,5 protsendi lähedal.

Mais kiireneb tarbijahindade inflatsioon 3,7 protsendini, milles kajastub veebruari lõpus Lähis-Idas alanud sõjaga seotud energiahindade kallinemine. Eesti Panga alusstsenaariumi järgi on hinnatõus sel aastal 3,4 protsenti ning püsib kahel järgmisel aastal 2,5 protsendi lähedal.

Riigirahanduse kestlikkus ja mõju investeeringutele

Püsivama sissetulekute ja majanduse kasvu eelduseks peab keskpank tootlikkuse suurenemist, mida avaliku sektori kulutused üksinda ei taga. Selleks peavad ettevõtted investeerima, uuendama tegevust ja liikuma suurema lisandväärtusega tootmise suunas, kuid praegu pärsivad investeerimisotsuseid ebakindlus ja teadmatus tulevase maksupoliitika suhtes.

Eesti Pank hoiatab, et püsiv riigieelarve puudujääk ja kiiresti kasvav riigivõlg võivad muutuda koormaks majandusarengule. Kui 2019. aastal oli riigivõlg umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks kasvab see 10 miljardi euroni, ning rahandusministeeriumi hinnangul võib võlg 2030. aastaks ületada 20 miljardi euro piiri.

Keskpanga hinnangul ahendab intressikulude kasv muude riiklike kulutuste rahastamist ja vähendab võimalusi tulevaste kriiside mõju leevendamiseks. Seetõttu peab pank kasulikuks erakondadeülest kokkulepet, mis seaks riigivõlale jõukohase piiri ja aitaks kindlustada stabiilsema väljavaate nii ettevõtete rahastamisele kui ka tulevasele majanduskasvule.

Meie varasemas loos Riigikogu rahanduskomisjoni lisaeelarve hääletusest kirjeldasime, kuidas valitsuse lisaeelarve edasiliikumine takerdus, sest Mart Võrklaev ja Aivar Sõerd ei toetanud selle saatmist järgmisse etappi. Tõime esile, et vaidluse keskmes oli mure tulevaste aastate lisakulude ja eelarvedistsipliini pärast ning edasine otsustamine sõltub suuresti koalitsiooni sisemisest ühtsusest.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?