EKP jätab baasintressimäärad muutmata, energiahinna riskid hoiavad inflatsioonisurve fookuses

EKP jätab baasintressimäärad muutmata, energiahinna riskid hoiavad inflatsioonisurve fookuses
EKP intressid paigale

Euroala rahapoliitika püsib 23. juulil muutumatuna ajal, mil energiahindade volatiilsus ja Lähis-Ida konflikt hoiavad majandusväljavaate ebakindlana. EKP rõhutab, et selle eesmärk on stabiliseerida inflatsioon keskpikas perspektiivis 2% tasemel ning järgmised intressiotsused sõltuvad jätkuvalt laekuvatest andmetest.

Tipphetked

  • EKP jätab baasintressimäärad muutmata ning rõhutab andmepõhist lähenemist edasiste otsuste tegemisel energiašoki mõjusid kaaludes.
  • Inflatsioon aeglustub juunis 2,8%-le, kuid energiahindade tõus hoiab inflatsiooni tõenäoliselt üle sihttaseme kuni 2027. aasta keskpaigani.
  • Finants- ja monetaartingimused on pärast eelmist istungit halvenenud, euroala ettevõtetel ja majapidamistel püsib rahastamiskeskkond pingeline majandusaktiivsuse elavnemisest hoolimata.

Intressiotsus ja majandusnäitajate taust

Vastavalt Eesti Pank poolt avaldatule, EKP presidendi Christine Lagarde'i pressikonverentsi kommentaari järgi otsustab EKP nõukogu jätta baasintressimäärad muutmata, hinnates samal ajal jätkuvalt energiašoki ulatust, kestust ning selle kaudseid ja teiseseid mõjusid inflatsioonile. Keskpank märgib, et ei võta endale baasintressimäärade edasise arengu suhtes konkreetseid kohustusi ning lähtub igal istungil andmepõhisest hinnangust.

Hiljutised andmed viitavad majandusaktiivsuse mõningale elavnemisele teises kvartalis, kuigi Lähis-Ida konflikt püsib pärssiva tegurina. Teenindussektori aktiivsus on pärast energiašoki järel tekkinud langust osaliselt taastunud, samal ajal kui digiteenuste sektorit toetab tehisaru valdkonna kasvav panus.

Töötleva tööstuse vastupidavust toetavad ettevõtete varude täiendamine tarneahela häirete leevendamiseks ning suuremad kaitsekulutused. Töötuse määr on mais 6,2%, mis püsib rekordiliselt madala taseme lähedal, kuid vabade töökohtade arv väheneb ja ootused tööturu suhtes on konfliktieelse ajaga võrreldes nõrgemad.

Inflatsioonisurve ja mõju finantstingimustele

Inflatsioon aeglustub juunis 2,8%-le pärast maikuu 3,2% taset, kusjuures energiahindade inflatsioon langeb 10,8%-lt 8,5%-le ja toiduainehindade inflatsioon 1,9%-lt 1,5%-le. Samas märgib EKP, et energiahindade kiirenemine alates Lähis-Ida konflikti algusest ning selle mõju toidu-, kauba- ja teenusehindadele hoiab inflatsiooni tõenäoliselt sihttasemest oluliselt kõrgemal kuni 2027. aasta keskpaigani.

Kasvuväljavaadet ohustavad jätkuvalt langusriskid ja inflatsiooniväljavaadet tõusuriskid. Juunis Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum tähistab küll sammu konflikti lahendamise suunas, kuid viimaste nädalate tagasilöögid jätavad geopoliitilise olukorra hapraks.

Finants- ja monetaartingimused on EKP hinnangul pärast eelmist istungit mõnevõrra halvenenud, peegeldades baasintressimäärade tõusu. See tähendab, et euroala ettevõtted ja majapidamised peavad arvestama jätkuvalt pingelise rahastamiskeskkonnaga ajal, mil majanduskasv püsib lähiajal tagasihoidlik.

USA ja Iraani vahelised pinged ning nendega kaasnenud naftahinna tõus tõstsid meie varasemas loos taas fookusesse energiašoki riski euroala inflatsioonile ja EKP järgmistele intressiotsustele. Kirjeldasime, kuidas turud hakkasid ootusi ümber hindama ning miks peab keskpank tegutsema suure ebakindluse tingimustes, tasakaalustades energiahindadest tulenevat inflatsioonisurvet ja nõrka majanduskasvu.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele