Eesti platvormitöö osakaal kahaneb, uuring näitab töövormi muutuvat struktuuri

Eesti platvormitöö osakaal kahaneb, uuring näitab töövormi muutuvat struktuuri
Platvormitöö muutumas Eestis

Eestis väheneb regulaarse platvormitöö tegijate osakaal eesti- ja venekeelse elanikkonna seas, kuigi töövorm säilitab rolli paindliku lisasissetuleku ja ettevõtlusse sisenemise võimalusena. 2025. aastal teeb vähemalt kord nädalas platvormitööd 5,4% sihtrühmast ehk 47 000 inimest, võrreldes 7%-ga 2021. aastal.

Tipphetked

  • Eestis tegutseb ligi 90% platvormitöö tegijatest teise töö või õpingute kõrvalt, keskendudes üha enam paindlikule lisasissetulekule.
  • Uuringu kohaselt teeb 30% vastanutest platvormitööd vähemalt 160 tundi kuus, viidates täis- või sellele lähedasele töökoormusele eelkõige sõidujagamises ja kullerteenustes.
  • 2025. aasta andmetel tegeleb ligi pool Eesti platvormitöölistest sisuloome, loomingu ja IT-tööga, näidates töövormi mitmekesistumist ning struktuurimuutust.

Uuringu tulemused ja töövormi muutus

According to Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringu järgi tegutseb ligikaudu 90% platvormitöö tegijatest teise töö või õpingute kõrvalt ning töövormi kasutus koondub üha enam paindliku lisa teenimise ümber. Uuringu „Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis“ tellisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Arenguseire Keskus.

Ministeeriumi töö ja võrdsuse asekantsleri Hedi Arukase sõnul võib platvormitöö olla hüppelauaks ettevõtlusse ja aidata Eesti spetsialistidel jõuda rahvusvahelistele turgudele. Tema sõnul on eesmärk hoida need võimalused avatuna, et rohkem inimesi saaks oma oskusi neile sobiva koormusega rakendada.

Uuringu juht, Tallinna Ülikooli professor Tauri Tuvikene märkis, et platvormitöö ühtaegu mitmekesistub ja polariseerub. Tema sõnul kasutatakse platvorme järjest enam väga erinevate teenuste pakkumiseks, samal ajal kui need jäävad ka madala sisenemislävega võimaluseks tööturule tulekul.

Tööturu ja sotsiaalkaitse mõju Eestis

Uuring näitab, et platvormitöö mõju karjäärile sõltub suuresti töö liigist. Eriti sõidujagamise ja kullerteenuse puhul kasutatakse seda peamiselt sissetuleku teenimiseks ning ligi viiendik vastanutest peab end selle töö jaoks ülekvalifitseerituks.

Täiendkoolitustel osalemine on küsitletute seas tagasihoidlik ning paljud ei ole teadlikud neile sobivatest õppimisvõimalustest, mis viitab vajadusele parandada info kättesaadavust. Samal ajal teeb 30% vastanutest platvormitööd vähemalt 160 tundi kuus, mis osutab, et märkimisväärne osa sõidujagamise ja kullerteenuste osutajatest töötab täistööajaga või selle lähedases mahus.

Uuring tõi esile ka sotsiaalkaitsega seotud kitsaskohad, sest platvormitöö tegijatel ei ole alati ravikindlustust ega muid sotsiaalseid tagatisi. Samas on ravikindlustus tagatud ligikaudu 86%-le vastajatest, enamasti põhitöö või õpingute kaudu.

Veebipõhises platvormitöös nähakse seevastu rohkem võimalusi uute klientide leidmiseks, ettevõtlusega katsetamiseks ja oskuste arendamiseks. 2025. aasta andmetel tegeleb juba pea pool Eesti platvormitöö tegijatest sisuloome, loomingu ja IT-tööga.

Meie varasemas loos Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teise pensionisamba muudatustest käsitlesime, kuidas riik plaanib vähendada tööandjate halduskoormust ning muuta tööohutuse nõudeid selgemaks. Samuti selgitasime, millal jõustuvad teise samba reeglite muudatused, sealhulgas taasliitumise ja osaliste väljamaksete tingimused, mis võivad mõjutada töötajate pikaajalist kindlustunnet tööturul.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.