Eesti õpetajate palgatõusu surve kasvab enne 2027. aasta eelarvet
Arutelu õpetajate töötasu üle jätkub ajal, mil 2027. aasta riigieelarves on palgafondi kasvuks kavandatud 4 protsenti. Endise haridus- ja teadusministri Liina Kersna hinnangul peaks tõus olema veel 2 protsendipunkti suurem, et kogukasv ulatuks 5 protsendini.
Tipphetked
- Endine minister Liina Kersna pakub välja õpetajate palgakasvu suurendamise 5 protsendini 2027. aasta riigieelarves, võrreldes ministeeriumi 4-protsendilise plaaniga.
- Haridustöötajate liit leiab, et 5-protsendise kasvuga välditakse õpetajate palga langemist võrreldes keskmise palgaga järgmisel aastal.
- Kui õpetajate palgatõus jääb alla üldise palgataseme kasvule, ähvardab haridussektori palgakonkurents ning tööjõu voolavus suureneb.
Ettepanek suuremaks palgakasvuks
Postimees teatel leiab endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et õpetajate palka võiks tõsta veel 2 protsenti, mis viiks kogutõusu 5 protsendini.Haridustöötajate liidu hinnangul aitaks selline kasv vältida olukorda, kus õpetajate palk järgmisel aastal keskmise palgaga võrreldes langeks. Praegu on ministeerium selgitanud, et 2027. aasta riigieelarves kasvab õpetajate palgafond 4 protsenti.
Mõju haridussektori palgakonkurentsile
Õpetajate töötasu kujunemine on haridussektori jaoks oluline nii tööjõu hoidmise kui ka uute õpetajate värbamise vaates. Kui palgakasv jääb alla üldise palgataseme liikumisele, võib surve sektori konkurentsivõimele suureneda.Kersna ettepanek tõstab esile vaidluse selle üle, millisel määral peaks riik õpetajate palka tõstma, et see püsiks kooskõlas laiemate palgatrendidega. Küsimus on seotud 2027. aasta eelarvevalikute ja haridusvaldkonna rahastamise prioriteetidega.
Meie varasemas loos riigikoolide õpetajate kollektiivlepingu läbirääkimistest kirjutasime, et kehtiv kokkulepe lõpeb aasta lõpus ning Eesti Haridustöötajate Liit soovib uueks aastaks tõsta õpetajate alampalka vähemalt üldise alammäära tõusuga samas tempos või enam. Samuti selgitasime, et arutelude keskmes on küsimus, kas sõlmitakse järjekordne lühiajaline palgakokkulepe või liigutakse mitmeaastase leppe suunas, mis mõjutab otseselt haridussektori tööjõukulusid ja õpetajaameti konkurentsivõimet.
Viimased Fiscal Data uudised
-
Afganistan
-
Albaania
-
Alžeeria
-
Angola
-
Araabia Ühendemiraadid
-
Argentina
-
Armeenia
-
Aserbaidžaan
-
Austraalia
-
Austria
-
Bahama
-
Bahrein
-
Bangladesh
-
Belgia
-
Boliivia
-
Botswana
-
Brasiilia
-
Brunei
-
Bulgaaria
-
Costa Rica
-
Côte d'Ivoire
-
Dominikaani Vabariik
-
Ecuador
-
Eesti
-
Egiptus
-
El Salvador
-
Eswatini
-
Etioopia
-
Filipiinid
-
Ghana
-
Gruusia
-
Haiti
-
Hiina
-
Hispaania
-
Holland
-
Hongkong
-
Horvaatia
-
Iirimaa
-
Iisrael
-
India
-
Indoneesia
-
Iraak
-
Iraan, Islamivabariik
-
Itaalia
-
Jaapan
-
Jamaica
-
Jeemen
-
Jordaania
-
Kambodža
-
Kamerun
-
Kanada
-
Kasahstan
-
Katar
-
Keenia
-
Kolumbia
-
Kongo
-
Kongo
-
Korea
-
Kreeka
-
Kuuba
-
Kuveit
-
Kõrgõzstan
-
Küpros
-
Laos
-
Leedu
-
Lesotho
-
Liibanon
-
Liibüa
-
Luksemburg
-
Läti
-
Lõuna-Aafrika Vabariik
-
Madagaskar
-
Malaisia
-
Malta
-
Maroko
-
Mauritius
-
Mehhiko
-
Moldova
-
Mongoolia
-
Montenegro
-
Mosambiik
-
Myanmar
-
Namiibia
-
Nepal
-
Nigeeria
-
Norra
-
Omaan
-
Paapua Uus-Guinea
-
Pakistan
-
Palestiina
-
Panama
-
Paraguay
-
Peruu
-
Poola
-
Portugal
-
Prantsusmaa
-
Puerto Rico
-
Põhja-Makedoonia
-
Rootsi
-
Rumeenia
-
Rwanda
-
Réunion
-
Saksamaa
-
Sambia
-
Saudi Araabia
-
Serbia
-
Singapur
-
Slovakkia
-
Sloveenia
-
Somaalia
-
Soome
-
Sri Lanka
-
Süüria
-
Taani
-
Tadžikistan
-
Tai
-
Taiwan
-
Tansaania
-
Trinidad ja Tobago
-
Tuneesia
-
Türgi
-
Tšehhi
-
Tšiili
-
USA
-
Uganda
-
Ukraina
-
Ungari
-
Uruguay
-
Usbekistan
-
Uus-Meremaa
-
Valgevene
-
Venezuela
-
Vietnam
-
Zimbabwe
-
Ühendkuningriik
-
Šveits
- Forex
- Crypto
