Eesti majandus kasvab kolmandas kvartalis kiiremini, hinnasurve ohustab edasist hoogu
Eesti majanduskasv kiireneb 2026. aasta kolmandas kvartalis, viidates majanduse laiapõhjalisemale paranemisele pärast varasemat nõrkust. Aastane 2,2-protsendiline SKT kasv tuleb ajal, mil analüütikute hinnangul toetavad aktiivsust nii eksport kui ka sisetarbimine, kuid uus hinnatõus võib nõudlust taas survestada.
Tipphetked
- Eesti SKT kasvab 2024. aasta kolmandas kvartalis statistikaameti kiirhinnangu järgi aastavõrdluses 2,2 protsenti.
- Majanduskasvu vedasid kolmandas kvartalis üheaegselt ekspordi ja sisetarbimise tugevnemine, hõlmates mitut tegevusala.
- Kiirenev hinnatõus võib lähikvartalites ohustada tarbimist ja ettevõtete kulubaasi, piirates majanduse edasist kasvu.
Kolmanda kvartali kasv ja selle vedurid
Postimees andmetel suureneb Eesti sisemajanduse kogutoodang statistikaameti kiirhinnangu järgi tänavu kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,2 protsenti.SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütleb, et kasvu toetavad tõenäoliselt nii eksport kui ka sisetarbimine. See viitab sellele, et paranemine ei piirdu ainult üksikute tegevusaladega, vaid hõlmab mitut majanduse osa korraga.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul näitavad mitmed näitajad majanduse laiapõhjalist tugevnemist. Kiirhinnang osutab seega, et majandusaktiivsus paraneb mitme näitaja toel samaaegselt.
Hinnatõusu risk majanduse väljavaatele
Kuigi kolmanda kvartali tulemus viitab tugevamale kasvule, võib hinnatõusu kiirenemine edasist hoogu pidurdada. Kiirem inflatsioon võib nõrgendada tarbijate ostujõudu ja muuta ettevõtete kulubaasi taas pingelisemaks.See tähendab, et lähikvartalite väljavaade sõltub lisaks nõudluse püsimisele ka sellest, kui püsivaks kujuneb hinnasurve. Eesti majanduse jaoks on võtmeküsimus, kas ekspordi ja sisetarbimise tugi suudab inflatsiooniriski tasakaalustada.
Meie varasemas loos U.S. inflatsiooni kiirenemisest ja aktsiaturgude langusest kirjeldasime, kuidas septembri tarbijahinnaindeksi tõus süvendas turul kartust intressimäärade edasise tõstmise ees. Samuti tõime välja, et suurpankade ja finantssektori kvartalitulemused viitasid tarbijate usalduse ning tarbimise jahtumisele, mis võib majanduskeskkonda täiendavalt pingestada.
Viimased GDP uudised
-
Afganistan
-
Albaania
-
Alžeeria
-
Angola
-
Araabia Ühendemiraadid
-
Argentina
-
Armeenia
-
Aserbaidžaan
-
Austraalia
-
Austria
-
Bahama
-
Bahrein
-
Bangladesh
-
Belgia
-
Boliivia
-
Botswana
-
Brasiilia
-
Brunei
-
Bulgaaria
-
Costa Rica
-
Côte d'Ivoire
-
Dominikaani Vabariik
-
Ecuador
-
Eesti
-
Egiptus
-
El Salvador
-
Eswatini
-
Etioopia
-
Filipiinid
-
Ghana
-
Gruusia
-
Haiti
-
Hiina
-
Hispaania
-
Holland
-
Hongkong
-
Horvaatia
-
Iirimaa
-
Iisrael
-
India
-
Indoneesia
-
Iraak
-
Iraan, Islamivabariik
-
Itaalia
-
Jaapan
-
Jamaica
-
Jeemen
-
Jordaania
-
Kambodža
-
Kamerun
-
Kanada
-
Kasahstan
-
Katar
-
Keenia
-
Kolumbia
-
Kongo
-
Kongo
-
Korea
-
Kreeka
-
Kuuba
-
Kuveit
-
Kõrgõzstan
-
Küpros
-
Laos
-
Leedu
-
Lesotho
-
Liibanon
-
Liibüa
-
Luksemburg
-
Läti
-
Lõuna-Aafrika Vabariik
-
Madagaskar
-
Malaisia
-
Malta
-
Maroko
-
Mauritius
-
Mehhiko
-
Moldova
-
Mongoolia
-
Montenegro
-
Mosambiik
-
Myanmar
-
Namiibia
-
Nepal
-
Nigeeria
-
Norra
-
Omaan
-
Paapua Uus-Guinea
-
Pakistan
-
Palestiina
-
Panama
-
Paraguay
-
Peruu
-
Poola
-
Portugal
-
Prantsusmaa
-
Puerto Rico
-
Põhja-Makedoonia
-
Rootsi
-
Rumeenia
-
Rwanda
-
Réunion
-
Saksamaa
-
Sambia
-
Saudi Araabia
-
Serbia
-
Singapur
-
Slovakkia
-
Sloveenia
-
Somaalia
-
Soome
-
Sri Lanka
-
Süüria
-
Taani
-
Tadžikistan
-
Tai
-
Taiwan
-
Tansaania
-
Trinidad ja Tobago
-
Tuneesia
-
Türgi
-
Tšehhi
-
Tšiili
-
USA
-
Uganda
-
Ukraina
-
Ungari
-
Uruguay
-
Usbekistan
-
Uus-Meremaa
-
Valgevene
-
Venezuela
-
Vietnam
-
Zimbabwe
-
Ühendkuningriik
-
Šveits
- Forex
- Crypto
