Eesti muudab riigihangete korda ja seab vanemahüvitise ümberarvutamise uutele alustele

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Riigihangete ja hüvitiste muudatused

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Ciaran Ryan

17.03.2026

Eesti muudab riigihangete korda ja seab vanemahüvitise ümberarvutamise uutele alustele — Riigihanked ja hüvitised muutuvad

Riigikogus liiguvad menetluses kaks seadusemuudatust, mis puudutavad nii avaliku sektori ostude korraldust kui ka peretoetuste arvestamist. Valitsuse algatatud eelnõu seletuskirja järgi tahetakse riigihangete korda lihtsustada ja kiirendada ning vähendada hankijate halduskoormust, samal ajal kui sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste eelnõu seob alampalgaga seotud vanemahüvitise ümberarvutamise kuupäeva alampalga tegeliku muutumisega.

Tipphetked

Valitsuse muudatused riigihangete seaduses kaotavad kolmetasandilise piirmäärade süsteemi ning tõstavad lihthanke piirmäärasid, vähendades poole võrra keerukaid menetlusi.
Uus eelnõu võimaldab vanemahüvitise arvestamist töötasu alammäära muutumise tegelikust kuupäevast, kiirendades hüvitise tõusu jõudmist peredeni samal aastal.
Vanemahüvitise määra arvutuse ajastus nihkub ettepoole, muutes uue ümberarvestuse võimalikuks juba 1. jaanuarist 2027 senise 2028. aasta asemel.

Riigihangete muudatused, piirmäärade süsteem ja lihtsustatud menetlused

Nagu kirjutab Delfi.ee, valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu eesmärk on muuta riigihangete kord lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendada halduskoormust. Selleks lihtsustatakse oluliselt alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete reegleid ning kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem. Alles jäetakse lihthange ja rahvusvaheline piirmäär ning ühtlasi tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need muutunud majandusolukorraga vastavusse.

Seletuskirja kohaselt lihtsustab riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine pea poolt riigihangetest. Muudatuste tulemusel kasvab lihtsama menetlusega väikeostude osakaal, samas kui suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Lisaks luuakse eelnõuga võrgustikusektori tarbeks uudne lihtsustatud menetlus. Eesmärk on viia menetlus koormus väiksemaks just seal, kus riskid on võrreldes suurte lepingutega madalamad.

Bürokraatia vähendamiseks tehakse eelnõuga ka täiendavaid samme hankemenetluse korralduses. Hankijale antakse võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas nähakse riigihangete kiiremaks korraldamiseks ette täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks. Nende muudatuste siht on vähendada menetlusaega olukordades, kus kiirus on hankija jaoks kriitiline.

Vanemahüvitise arvestus seotakse alampalga tegeliku muutumisega

Sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu kohaselt arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte 1. jaanuaril, vaid siis, kui alampalk tegelikult muutub. Muudatuse taustaks tuuakse, et tänavu sõlmisid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit töötasu alammäära tõstmist käsitleva kollektiivlepingu alles veebruari keskel. Kehtiva seaduse järgi toimub alampalgaga seotud vanemahüvitise ümberarvutamine üks kord kalendriaastas 1. jaanuaril. Eelnõu seob ümberarvutuse muudatuse kuupäevaga sõltumata sellest, millal aasta jooksul alampalk muutub.

Eelnõu kohaselt arvutatakse vanemahüvitis töötasu alammäära muutumisel ümber alampalga muutumise kuupäevast lähtudes. Tänavu võimaldab see vanemahüvitise ümber arvutada juba 1. aprillist. See tähendab, et alampalga tõusust tulenev muutus jõuab vanemahüvitise saajani samal aastal, mitte alles järgmise aasta alguses. Lähenemine vähendab ajavahet alampalga muutuse ja hüvitise ümberarvestuse vahel.

Lisaks muudetakse eelnõuga vanemahüvitise määra arvutamise ajastust. Eelnõu näeb ette, et arvestuse aluseks võetakse eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Kehtiva seaduse alusel toimub vanemahüvitise määra muutumine alles alates 2028. aasta 1. jaanuarist, samas kui eelnõu järgi tehakse seda 1. jaanuarist 2027. Muudatus kiirendab seega järgmise ümberarvestuse jõustumist võrreldes kehtiva ajakavaga.

Meie varasemas loos käsitlesime valitsuse otsust loobuda 1. maist kavandatud kütuse ja elektri aktsiisitõusust, et leevendada pingelise energiahindade olukorra mõju ja vähendada inflatsiooniriski. Selgitasime, et vastav eelnõu liigub rahandusministeeriumi kaudu valitsusse ning sealt edasi riigikokku, kusjuures edasised aktsiisipoliitika otsused seotakse kütuseturu arenguga.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?