Eesti kliimaseaduse eelnõu liigub lahjendatud kujul valitsusse
Pärast kuid kestnud vaidlusi liigub kliimakindla majanduse seadus taas valitsuse arutelusse, kuigi varasemalt oli algatus peaaegu kõrvale jäetud. Homme toimub arutelu valitsuskabinetis, kuid otsus selle kohta, kas eelnõu saadetakse riigikokku, tehakse alles valitsuse istungil.
Tipphetked
- Kliimaseaduse eelnõu jõuab 6. juunil valitsuskabineti arutelule pärast koalitsioonis tekkinud üksmeelt edasiliikumise osas.
- Lõplik otsus kliimaseaduse riigikokku saatmise kohta langetatakse järgneval valitsuse istungil, mitte kabinetiarutelul.
- Kliimaseadus mõjutab Eesti ettevõtluskeskkonna pikaajalist regulatiivset raamistikku ning on seotud riigi majandusliku ja julgeolekualase stabiilsusega.
Valitsuse arutelu ja poliitiline seis
Delfi Eesti teatel jõuab palju vaidlusi tekitanud kliimaseadus homme valitsuskabineti ette pärast seda, kui valitsus jättis möödunud sügisel teema lahtiseks ja pidas vajalikuks huvigruppe rohkem kaasata.
Praeguseks on kliimaminister Andres Suti sõnul kindlus seadusega edasi liikumiseks suurem ning koalitsioonis on tekkinud üksmeel, mis võimaldab eelnõu uuesti valitsuse tasandil arutlusele võtta. Lõplik otsus, kas seadus liigub riigikokku, ei sünni siiski kabinetiarutelul, vaid järgneval valitsuse istungil.
Mõju Eesti majanduse ja julgeoleku raamile
Sutt nimetab kliimakindla majanduse seadust vajalikuks ning seob selle otseselt Eesti julgeolekuga. Tema sõnul on nii suure ja tundliku teema puhul poliitilise toetuse kokkupanek võtnud aega, kuid nüüdseks on koalitsioonis vajalik kokkulepe olemas.Ministri hinnangul võiks seadus leida toetust ka laiemalt kui ainult valitsusliidus, sealhulgas sotsiaaldemokraatide seas. See viitab, et eelnõu edasine käekäik mõjutab lisaks kliimapoliitikale ka ettevõtluskeskkonna pikaajalist regulatiivset raamistikku Eestis.
Meie varasem ülevaade eelarveneutraalsest lisaeelarvest keskendus sellele, kuidas valitsus plaanib suunata raha idapiiri tugevdamisse ja tehisaru arendamisse ilma riigi kulusid kasvatamata. Samas tõime välja, et vaidlus opositsiooniga ning vajadus hoida kulud rangetes piirides seavad poliitilistele otsustele selged eelarvelised raamid, mis mõjutavad ka tulevaste suurte reformide elluviimist.
Viimased Reforms uudised
-
Afganistan
-
Albaania
-
Alžeeria
-
Angola
-
Araabia Ühendemiraadid
-
Argentina
-
Armeenia
-
Aserbaidžaan
-
Austraalia
-
Austria
-
Bahama
-
Bahrein
-
Bangladesh
-
Belgia
-
Boliivia
-
Botswana
-
Brasiilia
-
Brunei
-
Bulgaaria
-
Costa Rica
-
Côte d'Ivoire
-
Dominikaani Vabariik
-
Ecuador
-
Eesti
-
Egiptus
-
El Salvador
-
Eswatini
-
Etioopia
-
Filipiinid
-
Ghana
-
Gruusia
-
Haiti
-
Hiina
-
Hispaania
-
Holland
-
Hongkong
-
Horvaatia
-
Iirimaa
-
Iisrael
-
India
-
Indoneesia
-
Iraak
-
Iraan, Islamivabariik
-
Itaalia
-
Jaapan
-
Jamaica
-
Jeemen
-
Jordaania
-
Kambodža
-
Kamerun
-
Kanada
-
Kasahstan
-
Katar
-
Keenia
-
Kolumbia
-
Kongo
-
Kongo
-
Korea
-
Kreeka
-
Kuuba
-
Kuveit
-
Kõrgõzstan
-
Küpros
-
Laos
-
Leedu
-
Lesotho
-
Liibanon
-
Liibüa
-
Luksemburg
-
Läti
-
Lõuna-Aafrika Vabariik
-
Madagaskar
-
Malaisia
-
Malta
-
Maroko
-
Mauritius
-
Mehhiko
-
Moldova
-
Mongoolia
-
Montenegro
-
Mosambiik
-
Myanmar
-
Namiibia
-
Nepal
-
Nigeeria
-
Norra
-
Omaan
-
Paapua Uus-Guinea
-
Pakistan
-
Palestiina
-
Panama
-
Paraguay
-
Peruu
-
Poola
-
Portugal
-
Prantsusmaa
-
Puerto Rico
-
Põhja-Makedoonia
-
Rootsi
-
Rumeenia
-
Rwanda
-
Réunion
-
Saksamaa
-
Sambia
-
Saudi Araabia
-
Serbia
-
Singapur
-
Slovakkia
-
Sloveenia
-
Somaalia
-
Soome
-
Sri Lanka
-
Süüria
-
Taani
-
Tadžikistan
-
Tai
-
Taiwan
-
Tansaania
-
Trinidad ja Tobago
-
Tuneesia
-
Türgi
-
Tšehhi
-
Tšiili
-
USA
-
Uganda
-
Ukraina
-
Ungari
-
Uruguay
-
Usbekistan
-
Uus-Meremaa
-
Valgevene
-
Venezuela
-
Vietnam
-
Zimbabwe
-
Ühendkuningriik
-
Šveits
- Forex
- Crypto
