Eesti idapiiri väljaehitus vajab lisarahastust seiretehnika ja viimase maismaalõigu lõpetamiseks

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Idapiiri rahastuse vajadus

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Viktoras Karapetjanc

18.04.2026

Eesti idapiiri väljaehitus vajab lisarahastust seiretehnika ja viimase maismaalõigu lõpetamiseks — Idapiir vajab lisaraha

Eesti idapiiri taristust on nüüdseks valmis üle 80 protsendi, kuid piiri täielik valmimine eeldab veel katmata investeeringuid. Rahastuseta on muu hulgas viimase 15 kilomeetri maismaapiiri väljaehitus ning osa Narva jõepiiri seirepositsioonide radaritest.

Tipphetked

Eesti idapiiri väljaehituseks puudub rahastus viimase 15 km maismaapiiri ja Narva jõepiiri seirepositsioonide radarite jaoks.
Kaks kolmandikku idapiirist on tehniliste vahenditega kaetud, kuid drooniseire ja täielik valmisolek vajavad lisainvesteeringuid.
Idapiiri projekti kogumaksumus on 185 miljonit eurot ning lõplik valmimine on plaanis 2025. aasta lõpuks.

Piiritaristu valmimine ja rahastuslünk

Delfi Eesti teatel käisid siseminister Igor Taro, siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ja PPA peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar Narvas ning selle lähedal tutvumas piirilõikudega, mis on juba saanud või saavad peagi kaasaegsed seire- ja valvesüsteemid maismaalt, veelt ja õhust lähtuvate ohtude avastamiseks.

Taro sõnul algab riigi kaitse valvatud ja kaitstud piirist ning tõhus tõke koos kaasaegse seire- ja valvetehnikaga on vajalik nii Eesti siseturvalisuse kui ka Euroopa Liidu välispiiri kaitse jaoks. Tema hinnangul ei ole idapiiri väljaehitamisel ruumi kompromissidele, sest piir peab pidama ning riigil peab olema pidev ja selge ülevaade piiriäärsest olukorrast nii maismaal kui ka õhuruumis.

Kommusaar ütles, et kogu idapiiri ulatuses on tehniliste vahenditega kaetud ligi kaks kolmandikku piirist. Tema sõnul ei piisa siiski olemasolevatest vahenditest ei piiri täielikuks valmis ehitamiseks ega ka drooniseireks vajaliku võimekuse loomiseks.

Julgeolekumõju ja järgmised kulud

Taro tunnistas, et kõik vajalikud investeeringud ei ole veel rahaga kaetud. Tema sõnul puudub rahastus näiteks viimase 15 kilomeetri maismaapiiri väljaehituseks ning mitmete Narva jõepiiri seirepositsioonide radarite soetamiseks.

Ministri sõnul on kaasaegne piir kallis, kuid puuduliku seire ja tõketega piir võib lõpuks minna Eestile ja kogu Euroopa Liidule märksa kulukamaks kui praegused investeeringud. Ta lisas, et on idapiiri ehituse rahastusest rääkinud nii peaministri kui ka rahandusministriga ning tema hinnangul on arusaam vajadusest ühine.

Delfi kirjutas aasta alguses, et praeguste plaanide kohaselt valmib kogu idapiiri ehitus tuleva aasta lõpuks ning projekti maksumus ulatub 185 miljoni euroni.

Meie varasem artikkel president Alar Karise Leedu-visiidist käsitles Eesti ja Leedu strateegilise partnerluse tugevdamist ajal, mil piirkondlik julgeolek ja NATO-koostöö on esmatähtsad. Kirjutasime, et arutelude keskmes olid kaitsevõime kasvatamine, Rail Balticu-sugused ühendusprojektid ning majandussidemete laiendamine eeskätt kaitse- ja tehnoloogiasektoris. See taust rõhutab, et julgeolekueesmärgid käivad käsikäes nii taristu arendamise kui ka tehnoloogiliste võimekuste kasvatamisega.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?