Eesti rahandusminister lükkab tagasi jälgimisühiskonna kriitika ja nõuab karmimat rahapesuvastast võitlust

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Rahandusminister ja rahapesu

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Dan Blystone

27.05.2026

Eesti rahandusminister lükkab tagasi jälgimisühiskonna kriitika ja nõuab karmimat rahapesuvastast võitlust — Minister rõhutab karmust

Eestis käib jätkuvalt vaidlus selle üle, kui kaugele võib riik minna finantskuritegude ja rahapesu tõkestamisel. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul pidurdab poliitiline hirm nii uute tööriistade kasutuselevõttu kui ka reeglite ajakohastamist.

Tipphetked

Rahandusminister Jürgen Ligi lükkas tagasi väited, et Eesti liigub jälgimisühiskonna suunas, kritiseerides samas rahapesuvastaste meetmete aeglast kaasajastamist.
Ligi hoiatas, et poliitilise tundlikkuse tõttu viibivad sammud jätavad võitluse rahapesu vastu poolikuks ning mõjutavad negatiivselt finantsjärelevalve ja majanduskeskkonna usaldusväärsust.
Minister kritiseeris Rootsi majanduspoliitikat ja Tallinna linnapea Peeter Raudsepa senist tööd, nimetades mõlemat küünilisteks või ebaefektiivseteks valikuteks ning tõstes esile süvenevat majanduspoliitilist vastasseisu.

Rahapesu tõkestamise vaidlus teravneb

Majandus Postimees vahendusel ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et tema hinnangul ei liigu Eesti jälgimisühiskonna suunas, ehkki avalikus arutelus on selliseid väiteid esitatud. Ministri sõnul on niinimetatud jälgimisühiskonna hüsteeria takistanud nii uute vahendite kasutuselevõttu kui ka olemasolevate reeglite kaasajastamist.

Ligi hoiatab, et kui poliitilise tundlikkuse tõttu jäetakse vajalikud sammud tegemata, võib võitlus rahapesu ja muu kuritegevuse vastu jääda poolikuks. Tema käsitlus seob teema otseselt riigi suutlikkusega toetada finantsjärelevalvet ja tõhustada majanduskeskkonna usaldusväärsust.

Ministri kriitika ulatub Rootsi ja Tallinna juhtimiseni

Samas intervjuus kritiseerib Ligi teravalt ka Rootsi majanduspoliitikat, öeldes, et riik teeb majandust toetades rumalusi. Kokkuvõttes nimetab ta osa sellistest sammudest küüniliseks maksukingiks, viidates tema hinnangul ebatõhusatele poliitilistele valikutele.

Lisaks ründab minister Peeter Raudsepa senist rolli majandusdebatis, leides, et too tegi Eesti Konjunktuuriinstituudis väga halba tööd. Ligi hinnangul kajastub see ka Raudsepa praeguses tegevuses Tallinna linnavalitsuses, kus minister peab teda nõrgaks linnapeaks.

Need väljaütlemised näitavad, et valitsuse majandusdebatt ei piirdu üksnes maksude ja järelevalve teemaga, vaid laieneb ka hinnangutele kohaliku võimu ning naaberriikide poliitikavalikute kohta. See võib süvendada vastasseisu nii majanduspoliitika suuna kui ka avaliku sektori juhtimiskvaliteedi üle.

Meie varasem ülevaade Keskerakonna maikuu reitingutõusust keskendus küsitlustulemustele, mis näitasid liidrikoha pärast tihenevat konkurentsi Isamaa ja Keskerakonna vahel ning võimalikke muutusi järgmise valitsuskoalitsiooni kujunemisel. Samuti käsitlesime, kuidas selline jõujoonte nihkumine võib suurendada poliitilist ebakindlust ettevõtete ja investorite vaates ning tõsta tähelepanu valitsemisvõimekuse küsimustele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?