Eesti vajaduspõhiste peretoetuste reformi 2028. aasta ajakava on valitsuses vaidluse all
Eesti valitsuse plaan siduda osa toetusi alates 2028. aastast tugevamalt leibkonna vajadusega tekitab koalitsioonis erimeelsusi ja seab küsimärgi alla kavandatud kokkuhoiu. Arutelu keskmes on nii tehnilised piirangud riigi andmekogudes kui ka poliitiline vaidlus selle üle, kas peretoetuste vajaduspõhiseks muutmise eesmärk püsib muutumatuna.
Tipphetked
- Eesti valitsuse vajaduspõhiste peretoetuste reformi 2028. aasta ajakava on vaidluse all andmebaaside ja ühiskondlike normide piirangute tõttu.
- Reformi eesmärgiks on säästa 100 miljonit eurot aastas alates 2028. aastast, kuid lõplikud otsused sõltuvad 2027. aasta esimeses kvartalis valmivast analüüsist.
- Eesti 200 erakond kritiseerib võimalikku taganemist vajaduspõhiste toetuste eesmärgist ning nõuab koalitsioonileppe järjekindlat järgimist eelarvestrateegias.
Reformi ajakava ja tehnilised piirangud
Delfi teatel ütles terviseminister Riina Sikkutit asendav sotsiaalvaldkonna minister Karmen Joller, et suuri toetusi, sealhulgas vanemahüvitist ja teisi peretoetusi, ei ole võimalik 2028. aastaks vajaduspõhiseks muuta kahel põhjusel, ühiskondlike normide ja andmebaaside piirangute tõttu. Jolleri sõnul ei võimalda praegused andmekogud piisava täpsusega aru saada, kus inimene elab või kellega koos ta elab, ning tema hinnangul ei pruugi ühiskond ka soovida riigile nii detailset infot anda.
Riigi eelarvestrateegias on kirjas, et kulude ja investeeringute kontrolli alla saamiseks jäetakse ära või lükatakse edasi mittehädavajalikke kulutusi, kärbitakse kinnisvara- ja tegevuskulusid ning vähendatakse väljaminekuid eelarverevisjoni meetmetega, sealhulgas alates 2028. aastast vajaduspõhiste toetuste reformi tulemusel. Selle sammuga peaks aastas säästma 100 miljonit eurot.
Joller täpsustas, et sotsiaalministeerium töötab valitsuse tegevusplaani järgi välja personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmise põhimõtteid ning selle töö tähtaeg on 2027. aasta esimene kvartal. Tema sõnul on analüüs alles käimas ning selle järel selgub, kas ja milliseid toetusi on mõistlik ning võimalik vajaduspõhiseks muuta.
Koalitsioonivaidlus ja mõju eelarveplaanile
Eesti 200 esimees ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles ERRile, et erakond ei nõustu sellega, et valitsuskoalitsioon taganeb koalitsioonileppes kokku lepitud eesmärgist muuta peretoetused vajaduspõhiseks ja hoida sellega kokku 100 miljonit eurot aastas. Kallase sõnul ei ole tema teada keegi teinud ettepanekut riigi eelarvestrateegiat avada ja seal neid olulisi eesmärke muuta.Joller rõhutas samas, et ta usub vajaduspõhisusse, kuid kõiki toetusi ei ole tema hinnangul mõistlik ega võimalik sellisel viisil hinnata, eriti juhul, kui IT-arenduste või administreerimise kulu osutub saavutatavast kokkuhoiust suuremaks. See tähendab, et toetuste reformi tegelik ulatus sõltub lähiaja analüüsist ning selle tulemus võib mõjutada nii valitsuse kokkuhoiuplaane kui ka peretoetuste edasist ülesehitust Eestis.
Meie varasemas loos riigieelarve läbipaistvusest käsitlesime, kuidas Eesti eelarve tegelik sisu jääb sageli avalikkusele raskesti hoomatavaks ning see nõrgendab kontrolli maksumaksja raha kasutamise üle. Tõime esile ka riigikontrolli rõhuasetuse, et süsteemsete probleemide vähendamiseks on vaja selgemat ja loetavamat kulupõhist eelarvemudelit, mis aitaks paremini hinnata planeeritud ja edasi lükatud kulutusi.
Viimased Estonia uudised
- Forex
- Crypto