Kiribati majandus jätkab kasvu, samal ajal kui IMF juhib tähelepanu eelarve- ja tururiskidele

Traders Union
Kõik uudised
Finantsasutused
Kiribati majanduskasv, IMF-i riskid

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Artem Shendetskii

Eile

Kiribati majandus jätkab kasvu, samal ajal kui IMF juhib tähelepanu eelarve- ja tururiskidele — Kiribati kasv, IMF hoiatab

Kiribati püsib keerulises väliskeskkonnas vastupidavana ning avaliku sektori kulutused, ehitustegevus ja taristu uuendamine toetavad 2026. aastal majanduskasvu. Inflatsioon aeglustub tänavu järsult, kuid IMF-i sõnul kujutavad suurem rahastamisvajadus, kõikuvad kalandustulud ja riskipositsioon riiklikus varafondis jätkuvalt ohtu.

Tipphetked

IMF prognoosib Kiribati SKP reaalkasvuks 2026. aastal 3,0 protsenti pärast 4,3 protsenti 2025. aastal ning inflatsioon langeb 5,9 protsendilt 2,5 protsendile.
Eelarvepuudujääk suureneb prognoosi kohaselt 2026. aastal 2,8 protsendipunkti võrra SKPst täiendavate eelarveeraldiste, suuremate tegevuskulude ja KOIL-i kasvava rahastamisvajaduse tõttu.
Revenue Equalization Reserve Fundi mahuks hinnatakse 2026. aasta lõpuks 1,72 miljardit Austraalia dollarit (302,3 protsenti SKPst), kuid üle 60-protsendine aktsiate osakaal suurendab turukorrektsioonide riski.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

2026. aasta kasvuväljavaated ja poliitilised survepunktid

Nagu teatas Rahvusvaheline Valuutafond, viitavad olemasolevad andmed Kiribati jätkuvale kasvule 2026. aastal; fondi töötajad hindavad SKP reaalkasvuks 3,0 protsenti pärast 4,3 protsenti 2025. aastal. Fondi sõnul toetavad majandustegevust avaliku sektori kulutused ja ehitus, kuigi kõrged tegevuskulud ning kvalifitseeritud töötajate nappus piiravad ettevõtteid jätkuvalt.

IMF-i sõnul näitavad juunini ulatuvad hinnastatistika andmed, et inflatsioon aeglustub 2026. aastal märkimisväärselt. Keskmiseks inflatsiooniks hinnatakse tänavu 2,5 protsenti, võrreldes 5,9 protsendiga 2025. aastal, peegeldades varasemate kütuse- ja elektrihinna tõusude mõju taandumist, madalamaid rahvusvahelisi hindu ja Austraalia dollari tugevnemist.

Eelarvepoliitika jääb prognoosi kohaselt 2026. aastal ekspansiivseks ning kogupuudujääk suureneb IMF-i töötajate määratluse järgi 2,8 protsendipunkti võrra SKPst. Avalduses viidatakse täiendavatele eelarveeraldistele, sealhulgas maarendi toetusele ja valitsuse suurematele tegevuskuludele, samuti riigile kuuluva kütuseimportija KOIL püsivalt suurele rahastamisvajadusele seoses pikaleveninud üleilmse energiašoki ja kõrgemate naftahindadega.

Arengukulutused on hinnanguliselt 52,0 protsendiga SKPst endiselt peamine kasvuvedur ning neid rahastatakse suuresti välisabi grantidega, mis moodustavad 40,0 protsenti SKPst. IMF lisab, et kalandustulud on jätkuvalt kõikuvad ning sektori kasumlikkus on kõrgemate vahekulude tõttu vähenenud.

Taristu areng ja keskpika perioodi haavatavused

Avalduse kohaselt teeb Kiribati edusamme olulise taristu ja institutsionaalsete reformide vallas. Töötav magestamistehas tugevdab veevarustust, kanalisatsiooni- ja teedeprojektid edenevad ning 7,5 MW koguvõimsusega päikeseelektrijaamad liiguvad täismahus käitamise suunas, et parandada elektrivarustuse töökindlust.

Eelarvepuhvrid on endiselt märkimisväärsed: Revenue Equalization Reserve Fundi mahuks hinnatakse 2026. aasta lõpuks A$1,72 miljardit, mis vastab 302,3 protsendile SKPst. IMF hoiatab siiski, et üle 60 protsendi portfellist on nüüd investeeritud aktsiatesse, suurendades kokkupuudet turukorrektsioonidega, samal ajal kui avaliku sektori välisvõlg, mille mahuks hinnatakse aasta lõpus 7,7 protsenti SKPst, kasvab prognooside kohaselt keskpikas perspektiivis märkimisväärselt.

IMF-i sõnul varjutavad lüngad majandusandmetes jätkuvalt kalandussektori panust toodangusse ja riigi rahandusse, hoolimata tarbijahindade, finantssektori, SKP ja võla aruandluse paranemisest. Piiratud teave ühisettevõtete kohta koos mõne ettevõtja nõrga kasumlikkuse ja aktiivsusega rõhutab võimalikke eelarveriske, mis nõuavad tähelepanelikumat seiret.

Juurdepääs finantsteenustele laieneb sotsiaaltoetuste otsemaksete kaudu pangakontodele ja digitaalsete maksete laialdasema kasutamise toel, kuigi laenuandmist piiravad endiselt maa omandiõiguse ja laenuvõtjate teabe puudujäägid. Edasi vaadates märgib IMF, et geopoliitilistest pingetest, tooraine- ja veokuludest, väiksematest kalandustuludest, nõrgemast arenguabist ja ebasoodsast ilmast tulenevad langusriskid püsivad, ning kutsub üles järkjärgulisele kasvu toetavale eelarve konsolideerimisele ja RERF-ist väljamaksete tegemisel fondijäägil põhineva reegli kehtestamisele.

Oma varasemas artiklis Malaisia eelarvepuhvritest kasvavate kulukohustuste tingimustes märkisime hoiatusi, et korduvad üleilmsed šokid ja pikaleveninud kõrgete intressimäärade periood võivad jätta valitsustele vähem poliitilist tegutsemisruumi. Artiklis rõhutati, et kuna tegevuskulud moodustavad kulutustest domineeriva osa, võib vastupanuvõime tugevdamine nõuda selliseid meetmeid nagu maksubaasi laiendamine, kütusetoetuste täpsustamine ja usaldusväärsete konsolideerimiskavade säilitamine majanduskasvu kaitsmiseks.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?