Elena Nikulina

Eesti ettevõtete maksekorralduspettuste kahju kolmekordistub üle 10 miljoni euro

Eesti ettevõtete maksekorralduspettuste kahju kolmekordistub üle 10 miljoni euro
Pettus kahjustab ettevõtteid

Eestis kasvab maksepettuste rahaline mõju 2025. aastal järsult, eriti tugevalt puudutab see ettevõtteid ja väiksemaid firmasid. Maksekorralduspettustega seotud kahju ületab 10 miljonit eurot, samal ajal kui pettuste kogukahju tõuseb 25,3 miljoni euroni.

Tipphetked

  • Eesti Pank prognoosib, et maksepettustega tekitatud kahju kasvab Eestis 2025. aastaks 25,3 miljoni euroni, ehk 87,4% võrra aastaga.
  • Ettevõtete maksekorralduspettuse kahju kasvab kolme miljoni eurolt üle kümne miljoni euroni, moodustades 54% kogu maksepettuste kahjudest.
  • Keskmine maksekorralduspettuse kahju ettevõtetele ulatub 2025. aastal 9 270 euroni ning väikeettevõtted on üha sagedamini sihtmärgiks.

Maksepettuste kasv ja peamised skeemid

Vastavalt Eesti Pank ülevaatele suureneb Eestis maksepettustega tekitatud kahju 2025. aastal 25,3 miljoni euroni, mis on 87,4% rohkem kui aasta varem. Pettuste koguarv kasvab ligi 14%, 34 900 juhtumini.

Maksekorralduspettused, mida algatatakse peamiselt internetipangas ja mobiiliäpis, tabavad viit inimest tuhande elaniku kohta. Ettevõtetega on seotud vaid 15% sellistest pettustest, kuid nende arvele langeb 54% kogukahjust.

Sularaha väljavõtmisega seotud kaardipettuste kahju enam kui kolmekordistub 2025. aastal. Kuigi selliseid juhtumeid tehakse internetipettustega võrreldes ligi viis korda vähem, kujunevad need tekitatud kahju poolest suurimaks kaardipettuste liigiks.

Levinumate skeemide hulka kuuluvad mitmeastmelised kõnepettused ja maksejuhise muutmine ehk arvepettus. Petturid manipuleerivad ohvreid raha välja võtma, jagama andmeid või kinnitama makseid, esitades end muu hulgas politseinike või riigiametnikena.

Mõju ettevõtetele ja risk väikefirmadele

Ettevõtete kahju kasvab 2025. aastal kolmelt miljonilt eurolt enam kui kümne miljoni euroni. Petturid sihivad üha enam väikeettevõtteid ja nendega seotud inimesi, püüdes tekitada võimalikult suuri ühekordseid kahjusid.

Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juhi Sandra Horma sõnul püüavad kurjategijad saada kontrolli ohvrite pangakontode üle. PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juhi Jaagup Toompuu sõnul ehitavad kelmid oma loo üles samm-sammult, et võita inimese usaldus.

Keskmine kaardipettuse kahju on 2025. aastal 195 eurot. Maksekorralduspettuse keskmine kahju ulatub eraisikute puhul 1 570 euroni ja ettevõtete puhul 9 270 euroni, kusjuures kahju jääb enamasti ohvri kanda, kui makse on petturite survel kinnitatud või andmed on ise edasi antud.

Eesti Pank koostab maksepettuste ülevaadet kord aastas koos Eesti Pangaliidu, Politsei- ja Piirivalveameti ning Rahandusministeeriumiga. Andmed viitavad sellele, et ettevõtete maksekaitse ja töötajate teadlikkus muutuvad Eestis järjest olulisemaks riskijuhtimise teemaks.

Meie varasem käsitlus Meta platvormidel (Facebook ja Instagram) levivatest petureklaamidest tõi esile, kuidas neid reklaamisüsteeme kasutatakse üha enam finantspettusteks ja isikuandmete varguseks, sealhulgas pankade ja riigiasutuste identiteeti võltsides. Samuti kirjeldasime Poola algatust suurendada ELi tasandil survet, et Euroopa Komisjon hindaks reklaamide levikut ja Meta võimet neid tõkestada, mis võiks tõsta platvormide vastutust riskijuhtimises. See taust aitab mõista, miks maksepettuste laine ei ole ainult pankade probleem, vaid haakub otseselt ka internetikeskkonnas levivate skeemide ja tarbijakaitsega.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.