EKP hoiatab, et energiakriis on endiselt euroala majanduse peamine oht

Traders Union
Kõik uudised
Keskpangad
EKP hoiatab energiakriisi eest

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Parshwa Turakhiya

30.09.2026

EKP hoiatab, et energiakriis on endiselt euroala majanduse peamine oht — EKP hoiatab energiariskide eest

Kuna euroalal on taas kasvamas geopoliitilised pinged, leiab Euroopa Keskpank, et energiaturud on jälle inflatsiooni- ja kasvuriskide keskmes. EKP president Christine Lagarde sõnul on konflikt Lähis-Idas Euroopa majandusele kõige vahetum oht, samal ajal kui laiemad muutused energias, kaubanduses ja julgeolekus kujundavad ümber piirkonna majandusmudelit.

Tipphetked

EKP president Lagarde nimetab Lähis-Ida konfliktiga seotud energiakriisi euroala majanduse peamiseks vahetuks ohuks, mis mõjutab hindu ja majanduskasvu.
Euroala SKP kasvuks prognoositakse 2024. aastal 0,9%, Prantsusmaal aga 0,5%; SKP-st ligikaudu 120% ulatuvat võlga peetakse tõsiseks murekohaks, arvestades tehisintellektist tingitud konkurentsi rahastamise pärast.
EKP intressitõusude eesmärk juunis ja septembris on pidurdada energiašokkidest tingitud inflatsiooni, samal ajal kui poliitikakujundajad jälgivad tähelepanelikult mõju rahastamistingimustele ja majandustegevusele.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Lagarde juhib tähelepanu energiašokile ja poliitikariskidele

Nagu teatas EKP, jääb hinnastabiilsus Lagarde'i sõnul keskpanga prioriteediks ning Lähis-Ida konfliktiga seotud energiakriis on Euroopa majandusele peamine vahetu oht. Tema sõnul mõjutab šokk lisaks hindadele ka majanduskasvu, kuna kõrgemad toorainekulud kanduvad üle majandustegevusse.

Lagarde sõnul on Euroopa majandusmudel löögi saanud, sest surve all on kolm kauaaegset tugisammast: odav Venemaa energia, tugev ekspordinõudlus Hiinast ja USA julgeolekugarantii. Tema sõnul on Venemaa tarned katkenud, Hiina on nüüd kõrgtehnoloogilistes sektorites konkurent ning usaldus USA julgeolekutoetuse vastu on nõrgenenud.

Rahapoliitika kohta ütleb ta, et EKP lähtub jätkuvalt faktidest, mitte poliitilistest leeridest, mida sageli kirjeldatakse kullide ja tuvidena. Ta lisab, et juuni ja septembri intressitõusud peegeldavad vajadust vältida energia pakkumisšoki muutumist püsivaks inflatsiooniprobleemiks, samal ajal kui poliitikakujundajad jälgivad tähelepanelikult mõju rahastamistingimustele ja majanduskasvule.

Lagarde sõnul ei näinud EKP 2021. aastal täielikult ette, kui omavahel põimunuks kriisid kujunevad. Tema sõnul alahindasid poliitikakujundajad pandeemiajärgse nõudluse tugevust ja gaasivarude vähenemise mõju, mis aitas kaasa oodatust tugevamale inflatsioonihüppele.

Prantsusmaa, Euroopa ja laiem poliitiline tegevuskava

Lagarde keeldub kommenteerimast otseselt ühtki konkreetset euroala liiget, kuid ütleb, et poliitiline ebakindlus ja eelarvepuudujäägid pärsivad investeeringuid ja majandustegevust. Tema sõnul prognoosib EKP euroala majanduskasvuks sel aastal 0,9%, võrreldes Prantsusmaa 0,5%-ga, ning hoiatab, et SKP-st ligikaudu 120% ulatuv võlg ilma usaldusväärse langetamise kavata on tõsine probleem, eriti kuna valitsused konkureerivad tehisintellektiga seotud erasektori rahastamisvajadustega.

Ta lükkab tagasi üleskutsed tühistada osa Prantsusmaa võlast, öeldes, et selline samm oleks tehniliselt ebakindel, finantsiliselt ohtlik ja vastuolus Euroopa aluslepingutega. Lagarde sõnul vajavad riigid usaldusväärset eelarvekava, reforme halduse ja regulatsiooni lihtsustamiseks, jätkuvaid tööturumuutusi ning meetmeid pensionide valdkonnas rahvastiku vananemise tingimustes.

Samuti leiab ta, et Euroopa peab süvendama kapitaliturgude liitu, et säästud saaksid investeeringuid paremini rahastada, ning ütleb, et üksikud ELi riigid on liiga väikesed, et USA, Hiina või India vastu iseseisvalt üleilmset kaalu omada. Tema hinnangul on Euroopa kõige tugevam siis, kui ta tegutseb kollektiivselt, hoolimata natsionalistliku ja populistliku surve kasvust.

Rahapoliitikast kaugemale vaadates kaitseb Lagarde EKP kliimatööd, öeldes, et kliimamuutus mõjutab otseselt majandustoodangut, inflatsiooniprognoose ja finantsriske. Tema sõnul ei kujunda keskpank kliimapoliitikat, kuid peab need riskid oma analüüsi kaasama ja tagama, et sama teeksid ka tema järelevalve all olevad pangad.

Meie varasemas artiklis Prantsusmaa riigivõlakirjade turgude pingetest uurisime, miks Prantsusmaa OATid jäid Saksa Bundidele alla, kuna investorid arvestasid kasvavate eelarvepuudujääkide ja suureneva poliitilise ebakindlusega. Selgitasime ka, kuidas kõrgemad tootlused ja laiemad spreadid võivad rahastamistingimusi karmistada, suurendades euroala üldist haavatavust isegi siis, kui esialgne šokk on riigispetsiifiline.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?