Keskerakond arutab Euroopa tasandi erakonnaperre liitumist ja survestab valitsust kütusehinna meetmeteks

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Keskerakond Euroopa erakonnaga liitumine

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Viktoras Karapetjanc

14.03.2026

Keskerakond arutab Euroopa tasandi erakonnaperre liitumist ja survestab valitsust kütusehinna meetmeteks — Keskerakond otsustab suuna

Keskerakonna volikogu tõstis laupäevasel istungil üheks keskseks teemaks, millise üleeuroopalise erakonnaga end edaspidi siduda, selgub erakonna volikogu istungil peetud poliitilisest ettekandest. Arutelu toimub pärast seda, kui erakond lahkus 2024. aastal senisest Euroopa poliitperest ALDEst. Istungi avas erakonna esimees Mihhail Kõlvart, kes sidus poliitilised valikud majanduskriitika ja ettepanekutega leevendada kütusehindade mõju ettevõtetele ning majapidamistele.

Tipphetked

Keskerakond kaalub volikogus uue üleeuroopalise erakonnaperre, sealhulgas Euroopa konservatiivide ja reformistide (ECR), liitumist pärast ALDEst lahkumist 2024.
Kõlvart nõuab valitsuselt kütuse käibemaksu ajutist langetamist ja aktsiisitõusu ärajätmist, et leevendada kütuse hinnatõusu mõju Eestis.
Kõlvart rõhutab kütusehinna tõusu negatiivset mõju toiduainetööstusele ja põllumajandusele, mainides järgmisel nädalal toimuvat üleriigilist protesti ning absoluutse vaesuse kasvu.

Euroopa poliitperre kuulumise valik

Üheks volikogu päevakorra teemaks on arutelu, millise üleeuroopalise erakonnaga Keskerakond peaks liituma. Erakond lahkus oma varasemast Euroopa poliitperest ALDEst juba 2024. aastal, mistõttu otsitakse nüüd uut positsioneerimist Euroopa tasandil. Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison on avalikult toetanud Keskerakonna liitumist Euroopa konservatiivide ja reformistidega (ECR). Otsuse detailid ja lõplik suund peaksid selguma volikogu arutelude käigus, nagu vahendab Delfi.

Majandussurve ja kütusehinna leevendusettepanekud

Kõlvarti sõnul on Eesti majandus pärast kolmeaastast langust ja mitmeid maksutõuse jõudnud seisu, kus inimestel ja ettevõtetel puudub puhver ootamatute kulutuste katmiseks. Ta ütles, et valitsus peab kohe rakendama meetmeid, mis leevendaksid kütuse hinnatõusu mõju, sest kütuse hind mõjutab tema hinnangul kogu majandust. Kõlvarti ettepanekute järgi ei piisa üksnes planeeritud aktsiisitõusu ärajätmisest, vaid ajutiselt tuleks langetada ka kütuse käibemaksu. Tema sõnul tuleb leevendada nii juba toimunud hinnatõuse kui ka lähitulevikus oodatavaid kallinemisi.

Mõju toidu- ja põllumajandussektorile ning protestiootus

Kõlvart rõhutas, et kütusehind on oluline sisend lisaks logistikale ka tööstuses, sealhulgas toiduainetööstuses ja põllumajanduses. Ta väitis, et Eesti toiduainetööstus ja kaubandus on jätkuvalt languses ning samal ajal on kasvanud absoluutse vaesuse osakaal, mistõttu on toit juba praeguste hindade juures paljudele raskesti kättesaadav. Olukorra tõsidusele viitavat tema hinnangul ka järgmisel nädalal toimuv põllumeeste üleriigiline protestiaktsioon. Ta tõi välja, et põllumehed on pidanud viimase aasta jooksul toime tulema üleujutuste, seakatku ja riigi vähese tähelepanuga kriiside lahendamisel, kutsudes põllumehi märkama nende rolli toidujulgeolekus.

Meie varasemas loos käsitlesime valitsuse otsust jätta 2024. aastal ära 1. maist kavandatud kütuse- ja elektriaktsiisi tõus pingelise energiahindade olukorra tõttu. Selgitasime, et vastav eelnõu pidi jõudma valitsusse ning sealt edasi riigikokku, kusjuures edasised aktsiisipoliitika otsused seotakse kütuseturu arenguga. Samuti kirjeldasime eelarvemõju ja samme, millega riik püüab hinnakõikumisi ning tarneriske leevendada.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?