Eesti valitsus otsib selgust Frontexi Narva juhtimiskeskuse plaanile

Eesti valitsus otsib selgust Frontexi Narva juhtimiskeskuse plaanile
Valitsus nõuab Narva keskust

Eesti valitsus survestab Euroopa Liidu tasandil selgitama Frontexi regionaalse juhtimiskeskuse asukohta, kuna varem Narva jaoks kokku lepitud plaani suhtes on tekkinud ebamäärasus. Küsimus on valitsuse hinnangul strateegiline, sest Eesti peab keskuse paiknemist Narvas, mitte Tallinnas, eluliselt tähtsaks.

Tipphetked

  • Eesti siseminister Igor Taro saatis Euroopa Komisjonile kirja, väljendades muret Frontexi Narva juhtimiskeskuse asukohta puudutava ebakindluse pärast.
  • Eesti valitsus peab Narva kaoht paigutamist strateegiliselt ja regionaalselt oluliseks ning rõhutab varasemat kokkulepet Frontexi juhtkonnaga.
  • Lahendamata asukohavaidlus võib mõjutada Frontexiga koostööd ja Eesti ootusi Euroopa Liidu piiriinstitutsioonide kohalikus vaates.

Narva keskuse kokkuleppe ümber tekkinud ebakindlus

Delfi Eesti teatel saatis siseminister Igor Taro nädalavahetusel Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinikule Magnus Brunnerile kirja, milles väljendab valitsuse muret Frontexist tulnud vastuoluliste signaalide pärast. Mure puudutab Euroopa piiri- ja rannikvalveameti regionaalse juhtimiskeskuse kavandatavat asukohta.

Taro märgib, et veel mullu sügisel leppis ta Frontexi tegevdirektori Hans Leijtensiga kokku, et keskus hakkab alaliselt paiknema Narvas. Nüüd on ministri sõnul Frontexist saabunud segaseid viiteid just asukohavaliku kohta, mis on toonud küsimuse uuesti valitsuse tähelepanu alla.

Julgeoleku ja regionaalarengu kaal Eesti jaoks

Ministri hinnangul on Eesti valitsuse jaoks keskuse asumine Narvas, mitte Tallinnas, eluliselt tähtis. Ta rõhutab kirjas, et selline lahendus vastab varasemale kokkuleppele Frontexi juhtkonnaga.

Juhtimiskeskuse paiknemine Narvas kannab Eesti jaoks lisaks piirihalduse mõõtmele ka laiemat regionaalset ja strateegilist tähendust. Asukohavaidluse venimine võib mõjutada nii koostööd Frontexiga kui ka riigi ootusi selle kohta, kuidas Euroopa Liidu piiriinstitutsioonid Ida-Eestit oma tegevuses käsitlevad.

Meie varasem lugu Eesti veetaristu rahastusmudeli muutumisest käsitles olukorda, kus Euroopa Liidu senised toetused veeinvesteeringutele vähenevad, kuid järgmise 12 aasta jooksul on tarvis ligi kahte miljardit eurot uusi kulutusi. Tõime esile, et suurim surve langeb väikestele maapiirkondade veeteenuse pakkujatele ning kulude kasv võib kanduda veehinda, kiirendades sektori konsolideerumist.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele