Dmytro Kharkov

Riigikogu erikomisjon arutab kaitsehangete ja arvestuse riske Eestis

Riigikogu erikomisjon arutab kaitsehangete ja arvestuse riske Eestis
Kaitsehangete riskid fookuses

Riigikogu erikomisjonis annavad kaitsevaldkonna juhid ja riigikontroll selgitusi pärast uusi tähelepanekuid kaitseministeeriumi valitsemisala rahaasjade ja varude arvestuse kohta. Arutelu toimub ajal, mil kontrollijad seavad kahtluse alla 1,2 miljardi euro suuruse varude saldo õigsuse ning prokuratuur kontrollib varasema auditiga seotud asjaolusid.

Tipphetked

  • Riigikontrolli audit leidis, et kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamine on puudulik ega taga 1,2 miljardi euro suuruse varude õiget kajastamist.
  • RKIK-i lepingute ja varude arvestuse protsessid on puudulikud, tuues Eesti riigieelarvele rahalisi riske ning seaduse rikkumisi ministri kehtestatud kordade järgimisel.
  • Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust seoses juhtumiga, kus RKIK maksis 70 miljonit eurot India firmale tarne eest, mis Ukrainani ei jõudnud.

Kaitsehangete ja arvestuse probleemide taust

Delfi Eesti teatel kutsutakse istungile kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitseväe juhataja Andrus Merilo, RKIK-i peadirektori asetäitja Raili Roosimaa ning riigikontrolli esindajad. Istung toimub pärast seda, kui riigikontroll avaldas reedel auditi kaitseministeeriumi valitsemisala rahaasjade kohta.

Riigikontrolör Janar Holm ütleb istungil, et auditi pealkirjas sisalduv viide raamatupidamisele ei kirjelda murede tegelikku ulatust, sest probleemid on tema sõnul sisulised. Holmi sõnul tuleb korda teha protsessid alates lepingute sõlmimisest ning ta viitab, et selle töö on ette võtnud Elmar Vaher.

Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen märgib, et kontrollijad ei saanud kinnitust, kas kaitseväe varude väärtus summas 1,2 miljardit eurot on õige. Tema sõnul puudub muu hulgas selgus, kui suur osa eelmisel aastal soetatud varudest jäi bilansis arvele võtmata.

Mõju riigieelarvele ja järelevalvele

Auditi järgi on kaitseväe varude arvestus puudulik ning kõiki uusi varusid ei ole bilansis arvele võetud. Samuti püsivad probleemid RKIK-i ja kaitseväe inventuuride tööprotsessides, dokumentide vormistamises, varade arvele võtmises ning lepingute sõlmimises ja haldamises.

Riigikontrolli hinnangul ei järgita valitsemisalas ministri kehtestatud kordasid. Lisaks on RKIK võtnud varustuse ja varude toetuse vahendamise lepingutega Eesti riigieelarvele rahalisi riske ja kohustusi, kuigi kaitseministeerium on riigikogule esitatud eelarvematerjalides väitnud vastupidist.

Teisipäeval selgub ka, et prokuratuur alustab kriminaalmenetlust, et kontrollida eelmise aasta auditis tuvastatud asjaolusid. Eraldi tähelepanu all on juhtum, kus RKIK maksis 70 miljonit eurot India firmale, kellel puudus varasem mürskude müügi kogemus, kuid Ukrainale mõeldud laskemoon kohale ei jõudnud; raha pärines Venemaa külmutatud varadest.

Meie varasem artikkel riigikontrolli auditist kaitseministeeriumi valitsemisalas käsitles jätkuvaid puudujääke finantsjuhtimises ja sisekontrollis, mis suurendavad riigi raha ning vara väärkasutuse riski. Tõime esile vajaduse parandada varade ja varude arvestust ning hangete ja lepingute jälgitavust, sh murekoha 1,2 miljardi euro ulatuses ebaselge varude kajastuse ja võimalike eelarvekohustusteks kujunevate riskide osas.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.