Eesti maksejõuetuse teenistus taotleb suuremat sekkumisõigust pankrotimenetlustes

Traders Union
Kõik uudised
Regulaatorid
Maksejõuetuse teenistus laiendab volitusi

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Oleksii Zaichenko

03.11.2026

Eesti maksejõuetuse teenistus taotleb suuremat sekkumisõigust pankrotimenetlustes — Maksejõuetuse sekkumisõigus laieneb

Eesti maksejõuetuse teenistus soovib laiendada oma volitusi, et kiiremini sekkuda ettevõtete võimaliku maksejõuetuse korral. Teenistuse hinnangul on ligi viiendiku ettevõtete puhul keeruline hinnata, kas need liiguvad makseraskuste suunas, mis suurendab vajadust nii rangemate tööriistade kui ka lisavõimekuse järele.

Tipphetked

Maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu taotleb õigust määrata ärikeeld ettevõtetele, et parandada pankrotimenetluste tõhusust Eestis.
Viimsalu hinnangul lühem majandusaasta aruandluse tähtaeg võimaldaks ametkondadel ja turuosalistel kiiremini tuvastada riskiettevõtteid ning vähendada varjatud probleeme.
Teenistuse ettepanekud, sealhulgas laiemad volitused ja kiirem ligipääs finantsandmetele, võivad suurendada nii pankrotimenetluste tempot kui ka ettevõtete järelevalve rangust.

Ettepanekud järelevalve tugevdamiseks

Äripäeva teatel peab maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu vajalikuks anda teenistusele õiguse ise ärikeelde määrata, et muuta pankrottide menetlemine tõhusamaks.

Viimsalu sõnul aitaks see kiiremini reageerida juhtumitele, kus ettevõtte tegevus viitab süvenevatele raskustele või kus esineb passiivsete ja nn zombi-firmade mustreid. Tema hinnangul vajab teenistus olukorra parandamiseks ka rohkem jõudu.

Teenistus puutub tihedalt kokku pankrottide ja nende raugemisega ning näeb seetõttu lähedalt, kus menetlustes tekivad kitsaskohad. Viimsalu hinnangul oleks suurem otsustusõigus üks viis, kuidas probleemseid juhtumeid varasemas etapis ohjata.

Mõju aruandlusele ja ettevõtluskeskkonnale

Viimsalu peab liiga pikaks ka majandusaasta aruannete esitamise tähtaega, mis tema hinnangul võib aeglustada ülevaate saamist ettevõtete tegelikust seisust.

Lühem aruandetähtaeg annaks ametkondadele ja turuosalistele kiiremini infot selle kohta, kas ettevõte liigub maksejõuetuse poole või suudab oma tegevust jätkata. See võib aidata vähendada olukordi, kus probleemid kuhjuvad varjatult ja jõuavad nähtavale alles pankrotimenetluse hilises faasis.

Ettepanekud viitavad laiemale soovile muuta Eesti ettevõtluskeskkonnas varajane riskituvastus tõhusamaks. Kui teenistus saaks rohkem volitusi ja operatiivsemat ligipääsu finantsandmetele, võib see mõjutada nii pankrotimenetluste tempot kui ka ettevõtete järelevalve üldist rangust.

Meie varasemas loos käsitlesime ettepanekut leevendada Euroopa Liidus väikepankade kapitalinõudeid, et vähendada nende tegevuskulusid ja parandada laenupakkumise tingimusi. Seal rõhutati, et lihtsam kapitalirežiim võiks toetada eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuid muutused peavad säilitama hoiustajate kaitse. Arutelu seob pangandusregulatsiooni kohandamise laiemalt küsimusega, kuidas reeglid saaksid paremini arvestada väiksemate turuosaliste ärimudeliga.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?