Eesti elatisabi nõuded kasvavad, riik saab võlgnikelt tagasi vaid väikese osa
2017. aastal loodud elatisabi süsteem pidi tagama, et lapsed saavad toe kiiresti kätte ka siis, kui vanem jätab ülalpidamiskohustuse täitmata. Senised andmed näitavad siiski, et riigi võime makstud summasid elatisvõlgnikelt tagasi nõuda on jäänud piiratud ulatusega.
Tipphetked
- Eesti riik on alates 2017. aastast maksnud elatisvõlgnike lastele välja kokku 60,2 miljonit eurot, kuid saanud tagasi vaid 3,2 miljonit eurot.
- Septembri lõpu seisuga ulatub tagastamata elatisabi võlg 57 miljoni euroni, viidates, et sissenõudmisvõimekus pole olnud efektiivne.
- Elatisabi kasvav nõuete jääk suurendab riigi rahalist koormust ja tõstatab küsimuse süsteemi jätkusuutlikkuse kohta avaliku sektori jaoks.
Elatisabi kulud ja tagasinõuete maht
Vastavalt Delfi Eesti andmetele maksab riik praegu lapsele elatisabi kuni 200 eurot kuus juhul, kui võlgnikult ei õnnestu elatist sisse nõuda, ning püüab seejärel summa ise elatisvõlgnikult tagasi saada.Maksu- ja tolliameti andmetel on riik alates 2017. aastast maksnud elatisvõlgnike lastele välja ligikaudu 60,2 miljonit eurot. Septembri lõpu seisuga on võlgnikelt tagasi saadud vaid 3,2 miljonit eurot.
See tähendab, et elatisabi võlg ehk üleval olevate nõuete kogusumma ulatub praegu 57 miljoni euroni. Arvud osutavad, et algne eesmärk kasutada riigi tugevamat sissenõudmisvõimekust ei ole seni toonud suures mahus raha tagasi laekumist.
Mõju riigi kuludele ja peretoetuste süsteemile
Elatisabi regulatsiooni loomisel lähtuti kahest eesmärgist, et laps saaks toetuse kiiresti kätte ning et riik suudaks üksikvanemast tõhusamalt võlga sisse nõuda. Väljamaksete ja tagasilaekumiste senine vahe viitab aga sellele, et süsteemi rahaline koormus jääb suures osas avaliku sektori kanda.Kasvav nõuete jääk tähendab, et elatisabi toimib praktikas eelkõige sotsiaalse puhvrina laste jaoks, mitte tõhusa tagasinõudmismehhanismina. See võib hoida üleval küsimuse, kui jätkusuutlik on praegune mudel riigi rahanduse ja võlgade sissenõudmise korralduse vaatest.
Nagu me varem kirjutasime, suurendab hasartmängumaksu alalaekumine survet riigieelarvele ja Kultuurkapitalile.
Viimased Estonia uudised
-
Afganistan
-
Albaania
-
Alžeeria
-
Angola
-
Araabia Ühendemiraadid
-
Argentina
-
Armeenia
-
Aserbaidžaan
-
Austraalia
-
Austria
-
Bahama
-
Bahrein
-
Bangladesh
-
Belgia
-
Boliivia
-
Botswana
-
Brasiilia
-
Brunei
-
Bulgaaria
-
Costa Rica
-
Côte d'Ivoire
-
Dominikaani Vabariik
-
Ecuador
-
Eesti
-
Egiptus
-
El Salvador
-
Eswatini
-
Etioopia
-
Filipiinid
-
Ghana
-
Gruusia
-
Haiti
-
Hiina
-
Hispaania
-
Holland
-
Hongkong
-
Horvaatia
-
Iirimaa
-
Iisrael
-
India
-
Indoneesia
-
Iraak
-
Iraan, Islamivabariik
-
Itaalia
-
Jaapan
-
Jamaica
-
Jeemen
-
Jordaania
-
Kambodža
-
Kamerun
-
Kanada
-
Kasahstan
-
Katar
-
Keenia
-
Kolumbia
-
Kongo
-
Kongo
-
Korea
-
Kreeka
-
Kuuba
-
Kuveit
-
Kõrgõzstan
-
Küpros
-
Laos
-
Leedu
-
Lesotho
-
Liibanon
-
Liibüa
-
Luksemburg
-
Läti
-
Lõuna-Aafrika Vabariik
-
Madagaskar
-
Malaisia
-
Malta
-
Maroko
-
Mauritius
-
Mehhiko
-
Moldova
-
Mongoolia
-
Montenegro
-
Mosambiik
-
Myanmar
-
Namiibia
-
Nepal
-
Nigeeria
-
Norra
-
Omaan
-
Paapua Uus-Guinea
-
Pakistan
-
Palestiina
-
Panama
-
Paraguay
-
Peruu
-
Poola
-
Portugal
-
Prantsusmaa
-
Puerto Rico
-
Põhja-Makedoonia
-
Rootsi
-
Rumeenia
-
Rwanda
-
Réunion
-
Saksamaa
-
Sambia
-
Saudi Araabia
-
Serbia
-
Singapur
-
Slovakkia
-
Sloveenia
-
Somaalia
-
Soome
-
Sri Lanka
-
Süüria
-
Taani
-
Tadžikistan
-
Tai
-
Taiwan
-
Tansaania
-
Trinidad ja Tobago
-
Tuneesia
-
Türgi
-
Tšehhi
-
Tšiili
-
USA
-
Uganda
-
Ukraina
-
Ungari
-
Uruguay
-
Usbekistan
-
Uus-Meremaa
-
Valgevene
-
Venezuela
-
Vietnam
-
Zimbabwe
-
Ühendkuningriik
-
Šveits
- Forex
- Crypto
