Eestis jääb 25 punamonumenti eemaldamata omaniku loa nõude tõttu

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
25 punamonumendi eemaldamise piirang

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Sholanke Dele

21.07.2026

Eestis jääb 25 punamonumenti eemaldamata omaniku loa nõude tõttu — Punamonumendid jäävad alles

Eestis on pärast viimaste aastate teisaldamistöid alles 25 Nõukogude sõjamonumenti, mida ei saa kehtiva seaduse järgi ilma omaniku nõusolekuta eemaldada. See piirang puudutab objekte, mis ei asu sõjahaudadel, kuigi suurem osa varem eemaldatud monumentidest oli seotud ümbermaetud matmispaikadega.

Tipphetked

Eestis on tuvastatud kokku 366 punamonumenti, neist 13 on eemaldatud ja 25 jäävad alles omaniku loa nõude tõttu.
Aastatel 2023–2025 eraldas riik Eesti sõjamuuseumile sõjahaudade ja monumentidega seotud töödeks 200 000 eurot aastas.
Jõgeveste monumendi eemaldamine põhjustas Venemaa välisministeeriumilt ametliku protesti Eesti asjurile Venemaal.

Punamonumentide kaardistus ja teisaldamise seis

Vastavalt Delfi andmetele jätkub Jõgeveste punamonumendi säilmete sorteerimine pärast seda, kui sõjamuuseum eemaldas mõni nädal tagasi Tõrva vallas asunud monumendi. Muuseumi andmetel on ühishauda maetud 795 sõdurit, kellest 726 nimed on teada, ning töö eesmärk on hukkunute põrmude ümbermatmine.

2022. aastal koostas riigikantselei juurde kuuluv töörühm koondülevaate Eestis asuvatest punamonumentidest ja andis hinnangu nende eemaldamise kohta. Komisjoni töö tulemusena oli algselt teada 321 sõjahauda ja sõjamonumenti, kuid Eesti sõjamuuseumi info- ja turundusjuhi Sandra Niinepuu sõnul on muuseum tuvastanud lisaks veel 45 Nõukogude sõjamonumenti ja sõjahauda. Seega on Eestis praegu teada kokku 366 punamonumenti.

Neist 45 monumenti tunnistas komisjon neutraalseks. Kokku 13 sellist objekti on siiski eemaldatud, sest need asusid ebasobivas kohas paiknenud sõjahaudadel, mis on nüüdseks ümber maetud.

Seadus piirab ülejäänud objektide eemaldamist

Punamonumentide eemaldamise eest vastutab Eesti sõjamuuseum, kelle ülesanne on sõjahaudade kaitse seaduse alusel korraldada sõjahaudadega seotud tegevusi. Muuseum teeb ebasobivas kohas paiknenud sõjahaudadel väljakaevamisi alates 2022. aastast ning koos sellega eemaldab ka punasümboolikaga monumente.

Niinepuu sõnul on enamik riigikantselei töörühma poolt eemaldamisele määratud monumente nüüdseks eemaldatud ja töö on suuresti lõppenud. Tema sõnul on alles 25 monumenti, sest kui tegemist ei ole sõjahauaga, siis ei luba kehtiv seadus monumenti ilma omaniku loata eemaldada, ning selline olukord on näiteks Sillamäe Nõukogude sõjamonumendi puhul.

Kokku on ümber maetud ligi 5000 langenu säilmed 121 ebasobivas kohas paiknenud sõjahauast. Aastatel 2023 kuni 2025 eraldas riik Eesti sõjamuuseumile sõjahaudade ja monumentidega seotud töödeks 200 000 eurot aastas.

Jõgeveste monumendi eemaldamine on toonud kaasa ka diplomaatilise reaktsiooni, sest Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja edastas selle tõttu protesti Eesti asjurile Venemaal.

Meie varasemas loos 2027. aasta eelarvevalikutest käsitlesime, kuidas valitsus plaanib jätkata kulude kärpimist ja vaadata üle riigi investeeringuid, et suunata rohkem vahendeid kaitsekuludesse. Kirjeldasime ka võimalikke kokkuhoiusuundi ning rõhutasime, et kaitsekulude eelistamine suurendab survet teistele eelarveridadele ja projektide prioriseerimisele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?