Eesti teadusrahastuse reeglimuudatus seab osa kõrgkoole ja teadlasi surve alla

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Teadusrahastuse reeglimuudatused

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Viktoras Karapetjanc

08.08.2026

Eesti teadusrahastuse reeglimuudatus seab osa kõrgkoole ja teadlasi surve alla — Teadusrahastus muutumas

Haridus- ja teadusministeerium valmistab ette uusi TemTA programmide rahastuse reegleid ajal, mil riik suunab praktilistesse uurimisprojektidesse 42 miljonit eurot. Kavandatav muudatus mõjutab seda, kuidas ülikoolid ja teadusasutused saavad raha kasutada teadlaste ja doktorantide palkamiseks, uuringute tegemiseks ning laborite ja seadmete ülalpidamiseks.

Tipphetked

Haridus- ja teadusministeerium kavandab TemTA rahastuse reeglimuudatust, mille eesmärk on tugevdada teadusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori koostööd ning kiirendada teadustulemuste praktilist kasutust.
TemTA programmide kaudu suunab riik praktilistesse uurimisprojektidesse 42 miljonit eurot, mida ülikoolid kasutavad teadlaste ja doktorantide palkamiseks ning teadustaristu ülalpidamiseks.
Uued rahastustingimused võivad raskendada osade teadusasutuste ja kõrgkoolide ligipääsu toetusele, seades surve alla projektipõhise töö ning teadlaste ja infrastruktuuri püsimise.

TemTA rahastuse eesmärgid ja kavandatav muutus

Delfi Eesti teatel valmistab Haridus- ja teadusministeerium ette uusi TemTA ehk temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rahastuse reegleid, mille eesmärk on tugevdada teadusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori koostööd. Ministeerium soovib, et teadustulemused jõuaksid senisest kiiremini praktilisse kasutusse.

Riik suunab programmide kaudu praktilistesse uurimisprojektidesse 42 miljonit eurot. Ülikoolid kasutavad seda raha muu hulgas teadlaste ja doktorantide palkamiseks, uuringute ja katsete korraldamiseks ning laborite ja seadmete pidamiseks.

Mõju kõrgkoolidele ja teadussektorile

Uued rahastustingimused võivad muuta osa teadusasutuste ja kõrgkoolide ligipääsu sellele rahale keerulisemaks, mis seab surve alla senise projektipõhise töökorralduse. See puudutab otseselt asutuste võimet hoida tööl teadlasi, toetada noorteadlasi ja tagada teadustaristu kasutamine.

Kui rahastus liigub senisest selgemalt praktilise rakendatavuse ja sektoritevahelise koostöö suunas, võib see suunata teadusasutusi kohandama oma projektivalikut ning partnerlussuhteid ettevõtete ja avaliku sektoriga. Selline nihe võib kiirendada teadustulemuste jõudmist majandusse, kuid samal ajal jätta osa teadlasi ja kõrgkoole rahast ilma.

SAFE-laenu kasutamine Eesti kaitsevõime tugevdamiseks oli meie varasemas käsitluses keskne teema, kus selgitasime, kuidas ELi SAFE-instrument võimaldab pikaajalist ja soodsamat rahastamist kiirendatud kaitsehangeteks. Kirjeldasime ka tingimusi, nagu ühishanked ja Euroopa päritolu lõppkomponentide nõue, ning seda, kuidas üle 5% SKPst ulatuvad kaitsekulud suurendavad survet teistele eelarveridadele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?