Eesti haridussektoris osaleb hoiatusstreigis 15 000 töötajat palgasurve kasvatamiseks

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti õpetajate streik ja palgasurve

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Olga Shendetskaya

22.09.2026

Eesti haridussektoris osaleb hoiatusstreigis 15 000 töötajat palgasurve kasvatamiseks — 15 000 streigib Eestis

Eesti õpetajate palgavaidlus teravneb, kui tänane hoiatusstreik toob kokku hinnanguliselt 15 000 haridustöötajat üle riigi. Ametiühingu hinnangul peegeldab osalus õpetajate kasvavat rahulolematust töökoormuse ja töötasu vahekorra üle ning survet tõsta alampalk 2027. aastal 2312 euroni.

Tipphetked

Eestis osales täna haridussektori hoiatusstreigis umbes 15 000 töötajat, nõudes õpetajate töötasu alammäära tõstmist konkurentsivõimeliseks.
EHL soovib, et õpetajate töötasu alammäär kerkiks 2027. aastaks 2312 euroni, võrreldes praeguse 1970 euroga, kuid valitsus on viimastel nädalatel lubadustest taganenud.
Streigi laiapõhjalisus ja EHL-i uuringu järgi 69% õpetajatest kaalunud lahkumist, viitavad haridussektori kasvavale tööjõuriskile palgasurve tõttu.

Streigi ulatus ja palganõudmine

Delfi Eesti teatel ütles Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, et praeguse info põhjal näitab tänane hoiatusstreik, kui suur osa haridustöötajatest on valmis ühiselt tegutsema, et õpetajate palk jõuaks konkurentsivõimelisele tasemele.

Voltri sõnul toetub aktiivne osalemine õpetajate seas levinud rahulolematusele, mis on viimastel aastatel kasvanud. Tema sõnul ei ole suur töökoormus ja vastutus tasakaalus õpetajate palgaga ning EHL-i viimane uuring näitab, et 69% Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul kaalunud ametist lahkumist.

EHL taotleb, et õpetajate töötasu alammäär tõuseks 2027. aastal prognoositava Eesti keskmise palga tasemele ehk 2312 euroni. Praegu on õpetajate töötasu alammäär 1970 eurot ning Voltri sõnul on valitsus viimaste nädalate jooksul tasapisi taganenud lubadusest viia õpetajate töötasu 120%ni riigi keskmisest palgast.

Mõju tööjõule ja haridusvaldkonnale

Täna toimunud hoiatusstreik kestab ühe tunni, alusharidusasutustes kell 8–9 ning üldharidus- ja kutseõppeasutustes kell 9–10. Lõplik osalejate arv selgub pärast seda, kui EHL on streigijuhtidelt tegelikud andmed kokku kogunud.

Haridussektori jaoks viitab aktsiooni ulatus jätkuvale tööjõuriskile, kui palgatase ei parane kooskõlas töökoormuse ja vastutusega. Õpetajate võimalik lahkumine suurendab survet koolidele ja lasteaedadele, kus personali hoidmine on otseselt seotud töötasu konkurentsivõimega.

Meie varasemas loos kõrghariduse rahastamise uuest eelarveperioodist käsitlesime arutelu, kuidas suunata avalikku raha senisest sihitumalt majanduse konkurentsivõime ja tööjõuvajadustega kooskõlla. Kirjeldasime, et rõhk on tulemuslikumal rahastusmudelil ja selgematel riiklikel prioriteetidel, sest pelgalt suur kogurahastus ei pruugi tagada vajalike valdkondade piisavat toetust ega avalike teenuste jätkusuutlikkust.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?