Eesti tervishoiusektori palgaläbirääkimised takerduvad, liidud hoiatavad töörahu katkemise eest

Traders Union
Kõik uudised
Regulaatorid
Tervishoiu palgaläbirääkimiste seis

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Oleksii Zaichenko

04.11.2026

Eesti tervishoiusektori palgaläbirääkimised takerduvad, liidud hoiatavad töörahu katkemise eest — Tervishoid tööriski ees

Eesti tervishoiusektori palgaläbirääkimised ei liigu tänasel lepituskohtumisel edasi, mis hoiab üleval riski töökatkestuseks enam kui 20 000 töötajat hõlmavas kollektiivlepingu vaidluses. Keskne erimeelsus puudutab 2027. aasta miinimumtöötasu ning liitude hinnangul ei ole palgatõus võimalik ilma riigi lisarahata.

Tipphetked

Eesti tervishoiutöötajate ja tööandjate palgaläbirääkimised 2027. aasta miinimumtöötasu üle jätkuvad 23. novembril, ilma nähtava kokkuleppeta.
Liitude sõnul suunatakse palgatõusuks vajalik raha tervisekassa eelarve tasakaalustamisse ning ilma riikliku rahastuseta ei ole võimalik palgatõusuks kokkulepet saavutada.
Palgatõusu puudumisel võib kokkuleppe nurjumine sundida õdesid välismaale tööle minema ja katkestada töörahu enam kui 20 000 tervishoiutöötaja seas.

Palgavaidlus liigub järgmise kohtumiseni

Delfi teatel ütleb riiklik lepitaja Meelis Virkebau, et tänasel kohtumisel keskendutakse tervishoiu praegusele olukorrale ning tervisekassa esindajad tutvustavad järgmise aasta prognoose. Tema sõnul käivad kõnelused tavapäraselt edasi ja järgmine kohtumine toimub 23. novembril, mil selgub, kas pooled jõuavad kokkuleppele või on vaja veel läbirääkimisi.

Liidud ütlevad, et lepituskohtumine ei too palgakokkulepet lähemale, ning heidavad sotsiaalminister Karmen Jollerile ette kohtumiselt puudumist. Virkebau märgib samas, et ministri mitteosalemine on teada juba kohtumise kuupäeva paika panemisel.

Vaidlus käib töötajate ja tööandjate vahel 2027. aasta miinimumtöötasude üle. Liitude hinnangul suunatakse palgatõusuks vajalik raha hoopis tervisekassa eelarve tasakaalustamisse ning kuigi riik ei ole kollektiivlepingu ametlik pool, ei saa nende sõnul ilma riigi rahastuseta palgatõusus kokku leppida.

Mõju tööjõule ja sektori stabiilsusele

Liidud nõuavad ministri osalemist läbirääkimistel, sest leping puudutab enam kui 20 000 tervishoiutöötajat. Eesti õdede liidu presidendi Kätlin Lillemaa sõnul töötab viiendik tervishoiutöötajatest mitmel ametikohal peamiselt palga tõttu ning õed ja hooldustöötajad väärivad õiglast tasu töö eest, mida tehakse öösiti ja nädalavahetustel.

Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu president Ulvi Tasane ütleb, et palgatõusu ärajäämine sunnib õdesid taas välismaale tööle minema. Eesti arstide liidu presidendi Neeme Tõnissoni sõnul võib kokkuleppe puudumisel töörahu katkeda, mis suurendab survet niigi pingelisele tervishoiusüsteemile.

Tervishoiutöötajate liitu kuuluvad Eesti õdede liit, Eesti tervishoiutöötajate kutseliit, Eesti arstide liit, Eesti kliiniliste psühholoogide kutseliit, Eesti kliiniliste logopeedide kutseliit ja Eesti füsioterapeutide liit.

Meie varasemas loos tervishoiusektori palgatrendidest kirjutasime, et kuigi tervishoiutöötajate palgad püsivad Eesti keskmisest kõrgemal, on palgakasvu tempo aeglustumas. Tõime esile, et eriti õdede ja hooldajate aeglasem palgakasv ning era- ja avaliku sektori palgalõhe kahanemine võivad suurendada konkurentsi tööjõu pärast ja süvendada survet palgaläbirääkimistele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?