Eesti palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamise samm suurendab trahviriski

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Palkade läbipaistvuse direktiiv ja trahvirisk

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Maaklerite uudised

Reguleerivate asutuste uudised

Sholanke Dele

17.04.2026

Eesti palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamise samm suurendab trahviriski — Trahvirisk Eesti viivituse tõttu

Eesti püüab vahetult enne Euroopa Liidu uute reeglite jõustumist pidurdada palkade läbipaistvuse direktiivi rakendamist, kuigi riik andis sellele heakskiidu juba 2022. aastal. Samm seab Eesti olukorda, kus direktiivi rikkumine võib tuua kaasa sadade tuhandete eurode suuruse trahviriski.

Tipphetked

Majandusminister Erkki Keldo tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku lükata palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumine Eestis kahe aasta võrra edasi.
Direktiivi edasilükkamine võib tuua Eestile sadade tuhandete eurode suuruse trahviriski seoses Euroopa Liidu nõuete mittetäitmisega.
Direktiivi rakendumise edasilükkamine mõjutab ettevõtjate halduskoormust ja vähendab naistöötajate võimalusi saada võrdsemat palka.

Direktiivi edasilükkamise ettepanek ja poliitiline taust

Nagu Postimees teatas, ütles majandusminister Erkki Keldo neljapäeva hommikul, et ta tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku lükata palkade läbipaistvuse direktiivi jõustamine kahe aasta võrra edasi. Direktiiv hakkab juba juunis kehtima kogu Euroopa Liidus.

Eesti oli selle direktiiviga nõustunud juba 2022. aastal Kaja Kallase valitsuse ajal. Välisminister Margus Tsahkna nimetas toona heakskiidu saanud direktiivi sotside valimiskampaaniaks, mis näitab, et valitsuses on küsimus muutunud selgelt poliitiliseks vaidluseks.

Keldo vastas Postimehe küsimusele teravalt, nimetades teemat veidraks vasakpoolseks klassiviha õhutamiseks. Kommentaar tuli küsimuse peale, miks ta eelistab ettevõtjate huve naistöötajate omadele riigis, kus palgalõhe on Euroopa suurim.

Võimalik mõju Eestile ja tööturule

Äkkpidur direktiivile tähendab Eesti jaoks otsest õiguslikku ja rahalist riski. Kui Euroopa Liidu nõudeid ei täideta, võib rikkumine kaasa tuua sadade tuhandete eurode suuruse trahvi.

Majanduslikult puudutab vaidlus nii ettevõtjate halduskoormust kui ka tööturu läbipaistvust. Kuna teema keskmes on palkade avalikustamise ja soolise palgalõhe vähendamise nõuded, võib Eesti viivitus mõjutada nii tööandjate kohustusi kui ka naistöötajate võimalusi saada võrdsemat tasu.

Meie varasemas loos Eesti taotlusest lükata edasi EL palgaläbipaistvuse direktiivi rakendamine selgitasime, et valitsus ei soovi direktiivi praegusel kujul üle võtta ning püüab enne 7. juuni tähtaega saavutada edasilükkamist ja muudatusi. Tõime esile, et peamiseks põhjenduseks nimetatakse ettevõtete halduskoormuse ja konkurentsivõime riski ning arutelu keskmesse tõuseb ka võimalik trahvirisk, kui nõudeid tähtajaks ei täideta.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?